Büroopindade turul on jätkuvalt olulisemad teemad efektiivsus ja parkimine. Üürnikud kolivad suurtelt pindadelt väiksematele ja pindade rentimisel on oluliseks faktoriks parkimiskohtade olemasolu, eriti kui üürile võetud pind on suur ja töötajate parkimiskulud eelarvesse arvestatud. Seetõttu eelistatakse väljaspool tasulist parkimisala asuvaid büroohooneid.
On märgata, et senised tugevad pinna pakkujad, kes ka piisavalt parkimisvõimalusi pakuvad, võivad selle eelise kaotada, kui nad ei rakenda meetmeid pidavavalt suureneva parkimiskohtade nõudluse rahuldamiseks, teatas Colliers.
"Vanemaid büroohooneid ähvardab pidevalt kasvav vakantsusrisk, kuna nende omanikel on tavaks vältida hoonetesse investeerimist ja loota vaid olemaoleva rendipotentsiaali realiseerimisele. Ma leian, et selline strateegia on lühinägelik, kuna mingil hetkel vajab hoone kindlasti remonti või parendamist konkurentsis püsimiseks. Vastasel juhul langeb hoone lihtsalt turult välja," kommenteeris Tinno.
Tegevus kaubanduspindade turul on väga aktiivne ja erinevad kaubanduskeskused annavad jätkuvalt teada uute kaubamärkide turule saabumisest. Oluliselt toetasid jaemüüjate tegevust ka turistid – aasta esimeses pooles Eestis tehtud kulutused kasvasid mullusega võrreldes 8,7%. Tegemist on kõigi aegade rekordiga. Siinkohal tuleb ära märkida, et kuna peamised turistiatraktsioonid ja hotellid asuvad Tallinna kesklinnas, siis suurima kasu saajad asuvad just selles piirkonnas.
Colliers International pakub teenuseid kinnisvara kasutajatele, omanikele ja investoritele, sh vahendusteenust, kinnisvara- ja varahaldust, hotelliinvesteeringute müüki ja konsultatsioone, hindamisteenust, nõustamist, hüpoteekpangandust ja uurimusi. Ettevõttel on 62 riigis 482 kontorit, kus töötab üle 1300 inimese.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul kerkib kinnisvara hind veel mitu aastat.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.