Rahandusminister Jürgen Ligi peab riigikogus aru andma keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusega seotud firma Autorollo võimalike laekumata maksude osas.
Keskerakonna fraktsioon küsib täna esitatud arupärimises Ligilt, kas Autorollo skandaalis väidetavalt sularahas välja võetud 17 miljoni krooni vastu on huvi tundnud maksu- ja tolliamet.
"Küsime ministrilt, kas maksuamet on teostanud revisjoni Autorollo, Autovaala ja Eesti Pakendiringluse tehingute uurimiseks," rääkis arupärimise üle andnud keskfraktsiooni liige Priit Toobal. "Veel tahame teada, kas rahandusminister on andnud maksuametile suuniseid Autorollo juhtumi mitte uurimiseks," märkis ta.
Keskerakond küsib ka, kas Ligi hinnangul vajab taaskasutusorganisatsioone puudutav õigusruum korrastamist ning kui palju hinnanguliselt jääb riigile laekumata makse süsteemi kontrollimatuse ja läbipaistmatuse tõttu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Skandaali puhkedes soovitatakse järgida kahte reeglit. Tehtut olematuks muuta ei saa ja selgitusi andes hoidu valetamisest. Reformierakonna poliitikud, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus on mõlemat reeglit eiranud ning vajuvad üha sügavamale mülkasse, tõmmates endaga kaasa erakonna, kirjutab peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
Maksuamet alustas juunis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse isa OÜ Autorollo pankrotieelsete tehingute kontrollimist, kuid lõpetas revisjoni ühegi tulemuseta.
Autorollo pankrotitoimkonna esimees Ingmar Pärn ei välistanud, et firma vastu võib lisanduda uusi nõudeid.
Autorollo kuritahtliku pankroti süüdistuste all olev transpordifirma ekomanik, keskkonnaministri isa Väino Pentus pääses tema vastu esitatud kopsakast hagist.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.