- OMX Baltic0,07%314,8
- OMX Riga0,3%944,86
- OMX Tallinn−0,1%2 148,22
- OMX Vilnius−0,1%1 507,23
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,17%10 872,46
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,49
- OMX Baltic0,07%314,8
- OMX Riga0,3%944,86
- OMX Tallinn−0,1%2 148,22
- OMX Vilnius−0,1%1 507,23
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,17%10 872,46
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektriturg aprillis: börsihind kasvamas
Põhjamaade elektribörsil Nord Pool Spot (NPS) jätkus aprilli esimesel poolel elektrienergia hinna kasv ning vaatamata kuu teisel poolel saabunud soojematele ilmadele kerkis kuu kokkuvõttes süsteemihind 2,4 protsenti 45,91 euroni megavatt-tunni kohta.
Hinnatõusu tingis hüdroenergia madal tase – eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli hüdroreservuaaride täituvus Norras 44 protsenti madalam. Seetõttu kattis Norra eelmisel kuul kodumaise toodanguga 87 protsenti tarbimisest, võrreldes 94 protsendiga märtsis. Lisaks hoidis süsteemihinda kõrgemal jahedate ilmade püsimine kuu keskpaigani.
Erinevalt süsteemihinnast langes NPS Eesti hinnapiirkonnas hind aprillis 4,4 protsenti 43,31 euroni megavatt-tunni kohta. Lisaks Eestile langes elektrienergia börsihind ka NPS ELE, Leedu ja Soome hinnapiirkonnas, vastavalt 4,4 ja 3,3 ja 2,4 protsenti. Kõigis kolmes piirkonnas oli elektri hind mõnevõrra kõrgem kui Eestis.
Olulist mõju elektri hinna kujunemisele Balti riikides avaldas tootmise kasv Lätis aprillikuu teisel poolel, mil järsult tõusnud veehulk Daugava jões võimaldas toota suures koguses hüdroenergiat. Tänu hüdroenergia suurele toodangule ületas tootmine Lätis tarbimist 22 protsendi võrra ning ülejäänud energia eksporditi naaberriikidesse. Seoses impordi kasvuga Lätist vähendas Leedu importi Venemaalt ja Valgevenest.
Eesti-Soome ühendusel EstLink 1 oli võimsusvoog aprillikuu esimesel poolel vahelduva suunaga, päevasel ajal Soomest Eestisse ning öistel tundidel Eestist Soome. Läti suurvee saabumisel aprillikuu teisel poolel liikus elekter peamiselt Eestist Soome. Netoeksport Eestist Soome oli aprillikuus kokku 46 gigavatt-tundi. Aprillikuus oli EstLink 1 koormatud maksimaalse ülekandevõimsuse ulatuses 174 tunnil Eestist Soome ja 93 tunnil suunal Soomest Eestisse. Eesti-Läti ühendusel esines ülekandevõimsuse puudujääk kokku 66 tunnil.
Eestisse imporditava maagaasi hind langes Eleringi hinnangul aprillikuus ligi kaks protsenti ja oli 32,93 eurot megavatt-tunni kohta. Hinnalangust soodustas euro tugevnemine ning naftahindade langus.
Süsinikdioksiidi (CO2) emissioonikvoodi hind on alates aasta algusest püsinud madalal tasemel. Aprillikuus langes emissioonikvoodi hind kuu alguse 5,11 eurolt kuu lõpuks 2,70 eurole tonni kohta.
Seotud lood
Elektri kolmapäevane börsihind tõuseb NordPoolSpotil 49,23 euroni, mis on ligi 2 protsenti rohkem kui täna ning pooleteist kuu kõrgeim tase.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele