Pangandusliit: Euroopa püüab laenuturgu käima saada

Samal seisukohal – et palju saab ära teha aluslepinguid muutmata – on ka Euroopa Komisjon, mööndes samas ka aluslepingute muutmise vajadust euroala institutsioonide kaasajastamiseks.  Barroso sõnul esitab komisjon oma ettepanekud veel enne tuleval aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Lühemas perspektiivis on visand luua ühetaoline süsteem, kus on selge, millises järjekorras jaguneb panga probleemide korral vastutus. Teisalt tuleb tagada rahalised vahendid/fond, mis pankade restruktureerimise või tegevuse lõpetamise kulud ajutiselt kanda võtaks. Fondi rahastaksid pangad ise ning ideaalis maksumaksja taskusse enam ei tuldaks. Praegu on Euroopa maksumaksjad finantskriisi ajal pankade toeks koos garantiidega välja pannud 4,5 triljonit eurot.

Et sellist pankade rahastatud fondi veel ei ole, käivad arutelud, millisel moel saaks ajutiselt seda rolli täita euroala alaline päästemehhanism ESM. Järgmine voor kõnelusi pankade võimalikuks rekapitaliseerimiseks ESMist otse on tuleval nädalal euroala rahandusministrite kohtumisel. Ka eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem kordas teisipäeval toimunud seminaril vajadust kriisihaldusmehhanism kiiresti paika saada, sest enne, kui Euroopa Keskpank järelevalve üle võtab, toimub pankade varade audit. Sealt võib tulla halbu üllatusi. Ja nii ei saa, et probleemid tuuakse päevavalgele ja nendega tegelemine riskib jälle mõne riigi pankroti äärele viia. Pankade probleemid tuleb riikide rahandusest lahku saada.

Perspektiivis saab rahaliidul olema ka kolmas jalg, ühtne hoiusekindlustus, kinnitas Dijsselbloem, märkides, et iga asi omal ajal. Kõik need sammud kokku, koos Euroopa Keskpanga tegevusega, peaksid euroala killustunud rahaturust uuesti terviku tegema.