Tema sõnul võib niimoodi paratamatult jõuda punkti, kus keegi tunneb, et kui oma ametis on ta vähem tasustatud kui teine, siis kas ta on vähem väärtuslik kui teine. "Kui toome mängu veel tööde vastutusala ja keerukusastme ning võtmepositsiooni ühiskonnas, näiteks medtöötajad, õpetajad, kasvatajad, teenindajad jne, siis läheb debatt tuliseks, et mitte öelda valuliseks," ütles Saar ja lisas, et see toob välja meie ühiskonna küpsusastme.
Mis kasu saaks ettevõte, kui palgad oleksid Eestis avalikud? "Mõneti see ühtlustaks, tekitaks läbipaistvuse, selge platvormi nii palgapoliitikale kui tunnustamisele organisatsioonis," loetles Saar.
"Samas on aga panuse tegelik mõõtmine sageli nii keeruline - kui ühte tööd teevad inimesed, kes saavad ka ühesugust palka, siis tegelikult panus ja loodud väärtus võib olla siiski erinev."
Kui Eestis avalikustatakse palgad, siis saaks see Saare sõnul olla võimalik koos väga põhjaliku ja läbipaistva karjäärisüsteemiga, ja ka sellisel juhul võiksid näha olla palgavahemikud, mitte tingimata hind, mis inimesel küljes.
Kui palgad avalikustada, siis kaoksid ära väga kaugele ulatuvad piigid ehk erikokkulepped palgaläbirääkimistes. "Kaoks ära kauplemine, individuaalsed kokkulepped. Kaoks ebavõrdsus meeste ja naiste palkade vahel," märkis Saar.
Seotud lood
Keskmine brutokuupalk ulatus mullu Statistikaameti andmeil 887 ja brutotunnipalk 5,34 euroni. Näitajad kasvasid aastaga vastavalt 5,7% ja 6%.
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ üks omanikest Leon Glikman tõdes, et maksavad oma töötajatele teadlikult head palka.
Metsamaterjali ostmise ja müügiga ning erinevate paberitüüpide turustamisega Balti riikides tegelev UPM AS juhatuse liikme Rainer Praksi sõnul tuleb töötajatele maksta elamisväärset palka.
Meedialahendusi pakkuva Axinom Eesti OÜ juhatuse liikme Sergei Gussevi sõnul peavad nende töötajad oma ala parimatele teenust pakkudes ka ise olema tasemel. Ja üheks tähtsamaks tasemefaktoriks on kindlasti palk.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.