- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus vähendab maksukoormust
Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastaiks 2014–17, mille sihiks on valitsussektori eelarve ülejäägi saavutamine ning masu ajal vähenenud reservide taastamise alustamine.
Eesmärk on hoida valitsussektori eelarve järgmistel aastatel struktuurses ülejäägis, nominaalselt on kavas viia eelarve tasakaalu 2014. aastal. Riigi eelarvestrateegia järgi kasvab struktuurne ülejääk aastaks 2016 ühe protsendini SKPst, mis tähendab 0,7protsendilist nominaalset ülejääki.
Alates 2015. aastast jõuab tasakaalu ka keskvalitsuse eelarve, mis võimaldab 2016. aastast kasvatada taas reserve. Valitsussektori reservid vähenevad seoses riigieelarve puudujäägi finantseerimisega ning finantseerimistehingutega 2015. aastal 6,1 protsenti SKPst. Seejärel reservide tase taas kasvab, ulatudes 2017. aasta lõpus 6,8 protsendini SKPst.
Nominaalset eelarvepositsiooni mõjutavad järgmistel aastatel rahvusvaheliste heitmekvootide kulu ning kogumispensioni kompenseerimismehhanism, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Prognoosi kohaselt suurenevad võrreldes eelmise riigi eelarvestrateegiaga riigieelarve tulud kõigil aastatel. Kasvu toovad kaasa nii paranenud majandusolukorra tõttu suurenevad maksulaekumised kui prognoositav välisvahendite laekumise maht.
Nelja aasta kulude kogumaht kokku on prognoositult 33 miljardit eurot. Võrreldes eelmise perioodi riigieelarve strateegia kogumahuga on see 2,4 miljardit eurot ehk 7,9 protsenti suurem. See tähendab, et võrreldes eelmise riigi eelarvestrateegiaga suurenevad kulud 2014–16 iga aasta umbes viis protsenti.
Maksukoormuse osas on valitsuse eesmärk viia see majanduslanguse eelsele tasemele, vähendades tööjõuga seotud makse. Makspoliitilistest muudatustest kahandab maksukoormust tulumaksu määra langetamine 20-le protsendile alates 2015. aastast.
Selle aasta maksukoormuseks kujuneb 32,9 protsenti SKPst, koormus alaneb 2017. aastaks 31,4 protsendile. Maksukoormust vähendava mõjuga on sel aastal töötuskindlustusmakse langetamine, maksukoormust kergitavad alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusud.
Perioodil 2014–17 vähendavad maksukoormust kohustusliku kogumispensioni kõrgemad riigipoolsed sissemaksed omapoolsete maksetega jätkanuile ja tulumaksu määra langetamine 20 protsendile alates 2015. aastast.
Kui eelmisel aastal tõusis valitsussektori võlakoormus EFSFi garantiide ja Euroopa Investeerimispangast võetud laenu mõjul 10,1 protsendini SKPst, siis alates järgmisest aastast võlakoormus väheneb ning ulatub 2017. aastal 8,3%ni SKPst. Euroopa Liidu riikide võrdluses püsib Eesti võlakoormus madalaimana.
Valitsus kiitis heaks ka Euroopa Liidu 2014–20 struktuurivahendite ettepanekud ja rahastamiskava. ELi vahendeid planeerib valitsus viie üleriigilise eesmärgi rahastamisel 3,18 miljardit eurot.
Hetkel kuum
Need eesmärgid on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav haridus; kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu; teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus; puhas ja mitmekesine looduskeskkond; elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused.
Lisaks rahastatakse riigi haldusvõimekuse tõstmist. Konkurentsivõimelise majanduskeskkonna arendamisele on kavas suunata 755 miljonit, haridussüsteemi uuendamisele 438 miljonit, tööturu arendamisele ja sotsiaalse turvalisuse tõstmisele 553 miljonit, transpordi arendamisele 600 miljonit, puhtale ja mitmekesisele looduskeskkonnale 666 miljonit, haldusvõimekuse suurendamiseks 173 miljonit eurot.
Uue eelarveperioodi investeeringute tegemisel tuleb silmas pidada, et need oleksid jätkusuutlikud ka euroraha toeta, positiivse mõjuga majandusele ja ühiskonnale ning ei tekita koormust riigieelarvele.
Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel. Selle eesmärk on tagada nelja aasta perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Lisaks kajastatakse riigi eelarvestrateegia rahastamiskavas ELi 2014–20 vahendid, et siduda paremini ELi vahendite kasutamine Eesti strateegiliste eesmärkidega.
Riigi eelarvestrateegia uuendamise aluseks on rahandusministeeriumi 2013. aasta kevadine majandusprognoos, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna valitsusliidu programm.
Seotud lood
Valitsuse otsus loobuda sotsiaalmaksule lae seadmise ideest oli ootuspärane, kommenteeris Eften Capitali juht Viljar Arakas.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele