Alates 90ndate keskpaigast on tootlikkus Balti riikides kasvanud oluliselt kiiremini kui EL-15 riikides (Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Taani). Sama trendi jätkudes jõuaksid meie sissetulekud võrdlemisi ruttu EL-15 tasemele. Vastavalt Solow’ kasvumudelile on kasv seda aeglasem, mida kõrgem on elatustase. Seega võib eeldada, et Eesti ja rikkamate Euroopa Liidu riikide tootlikkuse kasvude vahe on edaspidi väiksem.
Kokkuvõtteks rõhutas Rõõm, et soovides oma sissetulekutega jõuda jõukamatele liikmesriikidele järele, peab meie tootlikkus kasvama ka tulevikus kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. Lisaks saab selline areng toimuda vaid pika aja jooksul.
Jaanika Meriküll analüüsis oma ettekandes täpsemalt tootlikkuse arenguid Eestis globaalsete trendide taustal. „Eesti tootlikkus oli aastail 2011-2012 2,8 korda madalam kui Soomes. Valdav osa sellest erinevusest tuleneb erinevast tootlikkusest tegevusala sees, mitte Eesti ebasoodsast majanduse struktuurist,“ rääkis Meriküll.
Ta selgitas, et tähtis pole mitte see, mis tooteid riik toodab, vaid mis tegevusi riik tootmisahelas teeb. „Järjest suurem osa lisandväärtusest luuakse n-ö teadmistepõhistel tegevusaladel ehk mitte tootmises, vaid tootearenduses, disainis, logistikas, turunduses. Samuti on lisandväärtuse loomise ahel muutunud järjest globaalsemaks, mis on suurendanud riikide spetsialiseerumist, tootlikkust ja konkurentsivõimet. Teisisõnu ületab vahetoodang mitmeid kordi riigipiire, enne kui toode jõuab lõpptarbijani,“ selgitas Meriküll.
Merikülli sõnul on Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikide häda selles, et ollakse spetsialiseerunud madala lisandväärtusega tegevustele ning suurim osa innovatiivse toote lisandväärtusest läheb innovatsiooni loojale või kõrgtehnoloogiliste sisendite tootjale, mitte toote kokku panijale.
Eelmisel nädalal toimus järjekorras juba 15. Pärnu finantskonverents, mis kandis nime "Tagasiteed ei ole".
Seotud lood
CV-Online turundusjuht Heiko Gross sõnas, et Eestis, Lätis ja Leedus on palganumber üldiselt saladus ning seda võiks muuta.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.