Eurot ihkav Läti muretseb laenuintresside pärast

Maastrichti kriteeriumi järgi ei tohi riigi pikaajaline intressimäär ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrre kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud ehk madalaima inflatsiooniga liikmesriigi keskmist.

Madalaima inflatsiooniga riigid on Läti ja Iirimaa kõrval sellised riigid nagu Rootsi, Taani, Saksamaa ja Prantsusmaa, mida investorid usaldavad ning kuhu raha kokku voolab, kui turud on närvilised. See viib nende riikide võlakirjad intressimäärad alla, samal ajal kui riskantsemaks hinnatud riikide võlakirjaintressid tõusevad.

Läti keskpanga kalkulatsioonid näitavad, et kuni Lätil õnnestub püsida kolme madalaima inflatsioonitasemega riigi hulgas, suudetakse täita ka intressimäära kriteerium sõltumata sellest, millised on esikolmiku ülejäänud kaks riiki.

Kui aga mõõdupuu kujundatakse näiteks Rootsi, Taani ja Saksamaa järgi, läheb intressimäära kriteeriumi nii alla, et seda on raske täita. „See on üks põhjusi, miks meil tuleb kasutada võimalust ja liituda kuni see võimalik on,“ ütles Bitans.

Mis aga puudutab inflatsiooni, siis on see tänavu Lätis prognoositust madalam, kuna kohalike valimiste lähenedes ei kergita keegi administratiivseid hindu. Nii tekib ka Lätis võimalus väita, et euro käibelevõtt tõi hinnatõusu, ehkki põhjused võisid olla muus, märkis Bitans.

Eurostati viimastel andmetel olid märtsis - kui deflatsioonis Kreeka erandina kõrvale jätta - madalaima inflatsioonitasemega riigid Läti, Iirimaa ja Rootsi.

Bitans kiitis euroala ülesehituses viimastel aastatel tehtud reforme ning märkis, et see annab ka lätlastele kindlust, et nad ei kiirusta uppuvale laevale. Lisaks on turud ärganud ning varmamad trahvima valitsuste vastutustundetut poliitikat. „Peaprobleem on, kuidas lahendada praegune kriis. Uusi kriise on juba kergem ära hoida,“ ütles ta.