Liit: eestlast Rootsi prognoos ei mõjuta

Pigem on oodata, et huvi Rootsi turu suhtes kasvab. „Ma ei näe selles uudises midagi sellist, mille peale Eesti ettevõte peaks reageerima nii, et Rootsi turu kanname nüüd maha,“ ütles Veskioja. Ta lisas, et kui vaadata, kus on Rootsi majandus võrreldes aastaga 2007, siis SKP on tänaseks 7% suurem. Võrdluseks, kiire kasvuga Eesti pole veel 2007. aasta tasemele jõudnud, langus oli nii suur.

Eile teatas Rootsi rahandusminister Anders Borg kehvast majandusprognoosist, mille kohaselt ootab Rootsit sel aastal 1,2% ja tuleval aastal 2,2% suurune SKP kasv. Varasem prognoos tulevaks aastaks oli 3protsendine SKP tõus. Borg põhjendas värsket majandusprognoosi kärbet kehva olukorraga maailmamajanduses, eelkõige Euroopas, mis on Rootsi peamine eksporditurg.

„Kuskohas Euroopa Liidus on nii, et SKP kasvaks tulevikus 3-5% aastas? Tänasel hetkel on see kriis Euroopas süsteemne. Eestil, Lätil ja Leedul on küll prognoositud kõrgem SKP kasv kui Rootsil, kuid nende majandused pole jõudnud kriisieelsele tasemele,“ selgitas Veskioja. Tema sõnul on Rootsi olnud väga stabiilne keskkond ning  sealse stabiliseerunud rahvastiku juurdekasvu juures on majanduskasv 1-2 protsenti aastas ootuspärane.

„Kui vaadata 20 aasta lõikes SKP kasvu, siis pole see kunagi Rootsis olnud selline, nagu siirderiigis Eestis, kus me oleme kogenud ligi 10 protsendini aastas ulatuvat SKP suurenemist. Tihtipeale küpsed majandused liiguvadki rahulikus tempos, näiteks keskmine majanduskasv Rootsis aastatel 1992-2012 on olnud 2,3% aastas. Selliseid plahvatuslikke numbreid, nagu me Eestis soovime, arenevad majandused meile ei näita,“ märkis ta.

Veskioja rääkis, et Rootsis kohapeal on Eesti ettevõtetel oma üksusi vähe, sest seal on tootmiskulud ja tööjõud märksa kallimad kui kodumaal. Ometi on sealne turg eestlaste jaoks paeluv ning paljud ettevõtted pakuvad oma tooteid ja teenuseid. „On vähe Eesti ettevõtteid, kes Rootsis kontoreid rajaksid ja palkaksid sealsete kuludega. Kõik tahavad Eestist eksportida ja see tähendab, et Eesti ettevõte otsib võimalust Rootsit teenindada oma Eesti kontorite ja tootmisvõimsuste baasilt, mitte avada Rootsis tehaseid ja kontoreid. Neid, kes Rootsis kontoreid omavad, võime lugeda ühe käe sõrmedel,“ lausus Veskioja.

Ühe näitena tõi ta Bigbanki, kes avas hiljuti Rootsis oma kontori, kuid kellel teeninduskeskus on Tallinnas. Tootmises proovitakse luua otsesuhteid kas hulgi-või jaemüüjatega, kellele oma kaupu tarnida. Rootsis turgu soovivad teenusettevõtted peavad aga olema kohapeal ning on sunnitud kontori ja kohapealse personali leidma.

Autor: Kadri Põlendik, Kristi Malmberg