Ansip: ma ülearu suuri illusioone ei looks

 Intervjuu peaministriga:

•  Teile oli see esimene kaalukam kahepoolne kohtumine Venemaa peaministriga arvates välja varasemad põgusamad kohtumised. Millest rääkisite ja millise impulsi andis see Eesti-Vene suhetele?

See ei olnud mitte päris esimene kohtumine, tunneme teineteist juba varasemast. Aga see oli esimene varem kokku lepitud kahepoolne kohtumine viimase kaheksa aasta jooksul, mis toimus suurema Läänemeremade Nõukogu tippkohtumise servas. Lisaks toimus peaministrite lõunasöök, kus mul õnnestus mitmetest teemadest rääkida, kuna istusin Dimitri Medvedeviga kõrvuti. Arutasime Euroopa teemasid, eurotsooni arenguid, tolliliidu võimalikke arenguid.

• Mis seisukohal olete Eesti-Vene majandussuhete edasise elavdamise osas -  varem olete öelnud, et Eesti eksport Venemaale ei peaks ületama 10%, nüüd on see mõnel kuul olnud juba 16% - kas arvate jätkuvalt, et paisuv idakaubandus on julgeolekurisk?

Ma olen endiselt veendunud, et Eesti põhiturg on ja peab olema Euroopa Liit. 70% Eesti ekspordist läheb teistesse ELi liikmesriikidesse. Eesti jaoks oli ELiga liitumise peamine poliitiline põhjus seotud riigi julgeolekuga. Peamine majanduslik põhjus seisneb ELi ühisturus. Samas selle 10% või 12% jaoks (mis on Venemaa ekspordi osakaal - toim.) pole piirijärjekordades seismine efektiivsust suurendav. Turistidega on sama lugu – kui Venemaa turist tuleb Eestisse aastavahetust veetma ja peab koduteel 24 tundi piiril ootama, ega see kogu reisist kõige positiivsemaid emotsioone ei jäta. Sõltumata sellest, missugune on Venemaa osatähtsus Eesti ekspordis , peavad riigid nii või teisiti tegelema kauplemist takistavate probleemidega.

• Ajal mil euroala majandus on languses, võiks avatud Vene turg Eesti  majandusele väga kasulik olla. Võib-olla siiski mingil moel eelisarendada, teed sillutada?

Ma ei ole seda meelt, et Eesti eksport peab sõltuma ainult sellest, kas meie eksportturg kasvab või kahaneb. Teame viimaste aastate ajaloost, et meie eksport mõnesse riiki on kasvanud vaatamata sellele, et selle ekspordi sihtriigis on olnud majanduslangus. Ei ole saladus, et Soomest ja Rootsist on tootmist kulude kokkuhoiuks Eestisse kolitud, mis on meie ekspordimahte oluliselt kasvatanud. Asjaolu, kas sihtriigis majandus on olnud languses või kasvus, pole erilist rolli mänginud.

• See on üks näide Soome ettevõtjate tegevusest. Samas on mitmed Soome firmad aktiivselt tegevad ka Venemaa turul. Kas oleks Soomelt midagi selles osas õppida?

Ma arvan, et Soomest võiksime eeskuju võtta suhete tiheduse osas.

• Kas on loota 2002. a soiku jäänud Eesti ja Venemaa valitsustevahelise majanduskomisjoni koostöö taaskäivitumist?

See meil täna kõneks ei tulnud. Meile on oluline tulemus ja tulemus on vaatamata tagasihoidlikele ootustele viimaste aastate jooksul väga märkimisväärselt paranenud, eriti alates 2008. aastast. Turismi alased suhted on kindlasti paranenud tänu Eesti liitumisele Schengeni viisaruumiga. Saatkond Moskvas ja konsulaadid Peterburis ja Pihkvas väljastasid mullu Vene Föderatsiooni kodanikele enam kui 120 000 viisat.

• Kas lähiajal on loota viisarežiimi lihtsustumist?

Lähiajal lihtsustumist ette näha ei ole. On kokku lepitud sammudes, mida mõlemad pooled peavad astuma. Eelkõige puudutab see Vene Föderatsiooni. Sinna kuulub ka piiriületamise tehniline lihtsustamine. Taolised järjekorrad nagu praegu on, ei loo mingil juhul eeldust viisavabaduseks. Kui räägime Eesti ja Venemaa vahelisest piirist, siis mõned investeeringud peame koos tegema.

Ka see oleks Eesti ja Venemaa vahel mõistlik rakendus, kui rong ei peaks peatuma piiril piiri- ja tolliprotseduuride tegemiseks, vaid need saaks tehtud sõitvas rongis nagu Peterburi ja Helsingi vahel.

• Eesti arendab idasuunal Venemaa kõrval suhteid ka teiste Eesti jaoks prioriteetsete riikidega – olete minemas nii Ukrainasse kui taas ühte Kesk-Aasia riiki – seekord Tadžikistani.

Oleme süstemaatiliselt arendanud suhteid Kesk-Aasia riikidega. Kasahstaniga on väga head poliitilised suhted ja majandussuhted arenevad. Meil on teatud eelised võrreldes Lääne-Euroopaga suhete arendamisel Kesk-Aasia riikidega ja see on patuasi, et me neid oma eeliseid ei ole ära kasutanud. Mai alguses läheme Tadžikistani. Kahepoolsetest suhetest võib kasu saada kasvõi siis, kui tekib mõni intsident näiteks mõne lenduriga (viide Tadžikistanis vangi sattunud Eesti kodanikule - toim.).

• Ukrainasse lähete seekord ilma äridelegatsioonita. Kas põhjuseks on sealne muutunud majanduskeskkond, mis on mitmeid ettevõtteid ka lahkuma sundinud?

Mõned ettevõtjad tulevad siiski ka kaasa - BLRTst Fjodor Berman, Hillar Teder, kes teeb väga suuri investeeringuid. Umbes 4-5 ettevõtjat on tulemas. See on kiire visiit, ainult üks päev, äriseminare seekord ei ole. Väike delegatsioon peaks looma eeldused selleks, et kohtumised ka ettevõtjatel oleksid kõrgetasemelised. Mõnedel Eesti ettevõtjatel läheb Ukrainas päris hästi. Teistel, jah, on probleeme.

• Tulles veel tagasi Venemaa juurde - kuidas siiski sõnastaksite suuremad takistused, mis hoiavad Eesti-Vene suhted jahedad?

Ma ei defineeriks seda nii. Väidaksin risti vastupidist. Majandussuhted Eesti ja Venemaa vahel on kõige paremas seisus viimase 20 aasta jooksul. Ka poliitilised suhted on elavnenud. Tipptasemel, jah, võiksid suhted olla elavamad. Ma ei oleks kinni nendes klišeedes, mille järgi suhted on olematud. Minu eelnev jutt kinnitas vastupidist.

Kui suur see Venemaa osatähtsus ekspordis siis olema peaks! Ma kõrvaldaksin pigem olemasolevaid takistusi ja ei looks ülearu suuri illusioone. Ma jääks pragmaatiliseks, hoiaks ootused madalal tasemel ega räägiks mingist läbimurdest. Läbimurre on toimunud juba aastaid tagasi - seda kinnitavad kasvõi turistide arvu suurenemine või kaubamahtude väga kiire kasv. 

• Millised on väljavaated Eesti ja Venemaa piirikõneluste lõpetamiseks?

Delegatsioonid peavad läbirääkimisi. Peaministritele teadaolevalt oleme lahendusele küllalt lähedal, aga seda lahendust meil veel ei ole.