Eesti riigieelarved Brüsseli rangema kontrolli alla

Nii näeb ette värskeim lisandus reeglitesse, mis karmistavad euroalal järelevalvet liikmesriikide rahanduse üle, et välistada edaspidi juba eos taolised võlakriisid, milles euroala praegu viskleb.

Brüsseli žargoonis „kakspakiks“ tituleeritud kahest seadusest koosnev pakett sai eile Euroopa Parlamendilt kaua oodatud heakskiidu.

Ligi aasta kestnud läbirääkimiste järel loobus parlament lõpuks katsest pressida vastutasuks toetuse eest karmimale eelarvejärelevalvele välja sisuliselt euroala ühised võlakirjad. Parlament üritas teemat siduda nõudega luua fond, kuhu koondatakse euroala riikide võlad, mis ületavad 60% piiri SKPst. Selle ülejääva osa võtnuks riigid ühiselt tagada, et anda liikmesriikidele aega see osa (odavamate ühisvõlakirjade abil) tagasi maksta näiteks 25 aasta jooksul.

Uued reeglid „võimaldavad euroalal järelevalvet majanduspoliitika üle veelgi tugevdada ning on oluliseks teetähiseks tõelise ja ehtsa majandus- ja rahaliidu loomisel, selle ümberehitamisel,“ tsiteeris Rehni agentuur Bloomberg.

Komisjon esitas "kakspaki" ettepanku 2011. aastal, mil Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ütles, et ilma juhtimise tugevdamiseta euroalal on ühisraha raske – kui mitte lausa võimatu – koos hoida.

Eile saavutatud kokkulepe vajab veel parlamendi täiskogu ja rahandusministrite kinnitust, kuid n-ö koerast on juba üle saadud. Eeldatavasti jõustuvad uued reeglid juba märtsis.

„See tähendab, et euroalal on võimalik juba 2014. a eelarvetsüklis võita integreeritumast ja efektiivsemast poliitika kujundamise raamistikust,“ ütles Olli Rehn.

Liikmesriigid võivad komisjoni ettekirjutustele ka vilistada, kuid riskivad sellisel juhul kohtuga.

Kakspakiga hakkab eelarvereeglite karmistamine selleks korraks ühele poole saama. Järgmine siht on ergutada majanduskasvu, mida on muu hulgas nõrgestanud paljudes liikmesriikides korraga käivitatud kasinusmeetmed. Mõni riik – sealhulgas Kreeka – on juba saanud lisaaega oma defitsiitide koomale tõmbamiseks. Värskeimalt teatas Prantsusmaa, et ei suuda varem seatud eesmärkidest kinni pidada.

Kui karmilt komisjon oma uusi volitusi rakendada plaanib, võib selguda juba homme, mil komisjon avalikustab värskeima ülevaate liikmesriikide majanduse käekäigust.