Island kahtleb oma krooni elujõus

Pärast pangakrahhi 2008. aastal kehtestas Island valuutakontrolli, et ohjeldada kapitali pagemist. Piirangud on ikka veel jõus ja välismaistel investoritel Islandil „kinni“ 8 miljardit dollarit (võrdluseks- Islandi SKP suurus aastal 2012 oli 13 mld dollarit).

Pärast seda kui Islandi rahandusminister ütles veidi vähem kui viis kuud tagasi, et kroon ilmselt vabalt kaubeldavaks enam ei muutugi, annab sarnaseid vihjeid ka Islandi keskpanga juht Mar Gudmundsson.

„Me oleme öelnud, et Island saaks elada oma krooniga, kuid seda nii- ja naasugustel tingimustel,“ ütles Gudmundsson agentuurile Bloomberg. „Ja võib väga kergesti juhtuda, et meile kõik need tingimused ei meeldi. Siis tuleb kaaluda teisi võimalusi. Ja teiste võimaluste seas on liitumine suurema valuutaliiduga.“

Maailmapanga ökonomist Fridrik Jonsson hoiatab, et isegi edukas kriisist toibumine ei kaitse Islandit võimaliku välisšoki eest. Kui kroon uuesti vabalt ujuma lasta, võib see kaasa tuua majanduse uue kollapsi.

83% laenudest Islandil on seotud tarbijahinna indeksiga.

2010. a alustas Island liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga. Ent euro kriis on Islandile näidanud, et ka suurde valuutaliitu kuulumine ei taga alati parimat kaitset.

Edu jaoks on määrav, et valuutaliiduga liitumise ajal oleks riigi majandus ülejäänud valuutaliiduga sünkroonis, ütles Nordea panga ökonomist Anders Svendsen. Euroga liitumisel võib olla lühiajaline positiivne mõju, kuid negatiivsed tegurid võivad selle pikemas perspektiivis üles kaaluda, kui kurss seotakse olukorras, kus majandus on tasakaalust kaugel, nentis analüütik.