”Kui rääkida mõjust pankadele, siis kuna maksumäärad on suhteliselt väikesed (0,1% või 0,01%) ja Eestis väärtpaberitehinguid väga palju ei tehta, siis koormus pankadele ei tohiks olla ülemäära suur,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Svem Sester finantstehingute maksu direktiivi kommenteerides.
Euroopa Komisjon esitas eile uuesti finantstehingute maksu direktiivi eelnõu.
Sesteri sõnul ütlevad hinnangud, et maksimaalselt oleks võimalik Eestist maksutulu korjata ca 10 miljonit eurot, tõenäoliselt aga veelgi vähem. „Mõju ei saa ka seepärast täpselt hinnata, kuna ei ole veel selge, millistele konkreetsetele väärtpaberitehingutele see maks kohalduks. Näiteks ei ole selge, kas maks kohalduks ka pensionifondidele,“ sõnas Sester.
Sester tõi välja, et tegemist ei ole õiguslikult siduva otsusega, st kui Eesti ühines tõhustatud koostöö protsessiga, ent kui läbirääkimistel ei jõuta meid rahuldava lahenduseni, siis võib Eesti lõpliku õigusaktiga mitte ühineda. „Arusaadavalt tuleb seejuures vältida juba sõlmitud poliitilistest kokkulepetest taandumist, et vältida negatiivset mõju meie suutlikkusele ELi ja euroala koostöös tulemuslikult osaleda,“ sõnas Sester.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Komisjon esitab täna uuesti finantstehingute maksu direktiivi eelnõu, mis on kohandatud ringi nii, et see kehtib vaid maksust huvitatud riikides – sh Eestis –, ent millel on aga ootamatult suur mõju üle kogu maailma.
Euroopa Komisjon esitas eile uuesti finantstehingute maksu direktiivi eelnõu. SEB privaatpanganduse osakonna strateegi Peeter Koppeli sõnul on maksu mõju Eestile väike.
Eestis ja veel kümnes euroala riigis kavandatava finantstehingute maksu vastased kardavad negatiivset mõju pensionifondidele isegi nendes riikides, mis ise seda maksu ei kehtesta.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust