Estconde-E teel pankroti poole

Probleemid algasid LätistEstconde-E makseraskused algasid 2009. aastal, kui firma sai kinnisvaraarendusest suurt kahju. Andla sõnul pidid omanikud ise firmasse raha juurde panema ning nende enda kahjum sellest on hetkel 2,8 miljonit eurot.

Ettevõte sattus võlaprobleemidesse Lätis ebaõnnestunud suurejoonelise kinnisvaraarenduse tõttu, mille nad pidid lõpuks loovutama ühe lati eest Swedbankile. 2008. aastal oli Estconde-E sunnitud kandma maha 300 korteriga valmisehitatud arenduse 15minutilise autosõidu kaugusel Läti pealinna Riia kesklinnast.

Pärast kahjumi kandmist prooviti teiste võlausaldajatega võlgnevuste osas kokkuleppele jõuda. Mitmetega, kes nõustusid suure osa võlast maha kandma, see õnnestuski, teistega vaieldi edasi. Kokku oli Estconde-E-l võlgnevusi enam kui 90-le ettevõttele summas 1,5 miljonit eurot. Kohustused pankadele ulatusid 4,5 miljoni euroni. Sellest võlgade ümberkujundamisest kirjutas Äripäev 2010. aastal artiklis „Estconde-E raskused: Võlakriisi ohvrid“.

Ajutine haldur: kas mõnda võlausaldajat eelistati?Ettevõtte ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki sõnul on Estconde-E pankroti üldine põhjus arusaadav – kinnisvarakriis. Kuid miks ei esitatud pankrotiavaldust probleemide tekkides, on ebaselge.

"Ma pole aru saanud, et mida nad need neli aastat ootasid," sõnas Ennok.  "Võlgniku omanikud ostsid küll nõudeid kokku, aga mis alusel ja mis põhjusel ja keda valides – see tundub kummaline. Küsimus on selles, et kas on mõnda võlausaldajat eelistatud või mitte," lisas ta.

Kõiki asjaolude kontrollimiseks vajalikke dokumente pole ajutisele haldurile aga esitatud – nende seas on puudu kaks viimast majandusaasta aruannet, ettevõtte pearaamat ja kvartaalsed bilansid.

Ennoki sõnul on see tõsine eksimus ja probleem, kuid ettevõtte juhatusel on veel aega need aruanded koostada ning bilansid talle esitada. Pärast seda saab haldur anda kohtule ka lõpliku hinnangu selle kohta, millal ettevõtte juhtkond oleks ise pidanud pankrotiavalduse esitama.

Angel Andla sõnul on võlausaldajaid võrdselt koheldud. "Võlgasid on vähendatud ja on töötatud ettevõtte päästmise nimel," ütles ta istungil. Viimaste aastate jooksul on sõlmitud võlausaldajatega kokkuleppeid ning omanikud on firma vastu esitatud nõudeid üles ostnud. Samas pole üles jäänud võlgnevuste osas kokkuleppeid saavutatud või pole neid olnud võimalik sõlmida.

Veel tõi Andla istungil välja, et näiteks MTA-le on viimase nelja aasta jooksul makse tasutud suurusjärgus miljon eurot, ehkki praegu on võlg üles jäänud. Küsimusele, miks ei ole ettevõte esitanud majandusaasta aruandeid, vastas Andla, et alates 2011. aastast pole firmas tegevust toimunud ning sellest alates on koondatud ka ettevõtte raamatupidaja.

Otsuse Estconde-E pankroti kohta teeb Harju maakohus 18. detsembril.