Palgastatistika uuringu alusel oli septembri lõpu seisuga töötajaid sama palju kui 2012. aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2012. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam info ja side palgatöötajatel vastavalt 14,4% ja 11,8%.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes 2012. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel vastavalt 3,6% ning 8,0%.
Keskmine brutopalk oli juulis 944 eurot, augustis 904 eurot ja septembris 942 eurot.
Tänavu III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1255 eurot ja tunnis 8,85 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2012. aasta III kvartaliga võrreldes vastavalt 8,4% ja 7,7%.
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2012. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam info ja side tegevusalal (13,9%) ning tunnis veonduse ja laonduse tegevusalal (11,0%).
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis langes 2012. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal vastavalt 2,9% ning 6,0%.
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2013. aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Haridustöötajate madal kuupalk III kvartalis oli seotud selle tegevusala enamiku töötajate puhkusetasu kajastamisega II kvartalis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi välismaalaste palkamine Eestisse on lihtsamaks tehtud, on see IT-sektoris ebamõistlik, sest kõrged tööjõumaksud teevad palgad madalamaks kui näiteks Venemaal, rääkis IT-firma Helmes omanik Jaan Pillesaar intervjuus.
Palgakasvu kiirenemine mitmendat kvartalit järjest viitab tööjõupuudusest tuleneva palgasurve suurenemisele, kinnitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Palgasurve ja palgakasv puudutavad iga sektorit ning keskmise palga langus kinnisvarasektoris on statistiline, ütles kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liige Elari Tamm.
Majandusanalüütik Maris Lauri hinnangul on kolmanda kvartali palgatõus ootuspärane ning palgarallit esialgu karta ei tule, sest majandusseis pole veel nii hea.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.