- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,00%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 100−0,14%10 801,48
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,00%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 100−0,14%10 801,48
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nordea: OECD raporti üldistamine eksitab
Viimastel päevadel palju kõneainet pakkunud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) pensionifondide raport on tema sõnul mõjutatud suure turuosaga pensionifondide tulemustest ning seetõttu võivad raporti kajastused olla pensionifondide klientidele eksitava loomuga.
Nordea pensionifondide käivitamise hetkest alates ei ole ettevõtte portfellis ühtegi pensionifondi, mis oleks teeninud negatiivset reaaltootlust, lisas Tagel.
"Käivitasime oma esimesed pensionifondid 2008. aasta septembris ning täiendavalt oleme turule toonud ühe II samba fondi 2009. aasta detsembris ja ühe III samba fondi 2011. aasta augustis. Viimase viie aasta jooksul on näiteks Nordea pensionifondid oma klientide pensionisäästudele tootnud positiivset lisaväärtust," kinnitas Tagel.
Viis aastat tagasi käivitunud Nordea pensionifondide osakute väärtuse reaalkasvud jäävad vahemikku 15,08% kuni 75,85%. "Samuti on Nordea fondide keskmine valitsemistasu 1,35% ,mis on oluliselt madalam OECD poolt nimetatud 1,73% tasemest," lisas ta pressiteate vahendusel.
Kolmesambaline pensionisüsteem toimib Eestis alates 2002. aastast, mil käivitusid II samba pensionifondid. Võrreldes teiste OECD raportis nimetatud riikidega on Eesti pensionisüsteem noorem.
"Igasuguse ettevõtluse või süsteemi käivitamine nõuab nii ajalisi kui rahalisi ressursse – see kehtib ka pensionisüsteemi puhul. Süsteemi noorusest tingituna on varade mahud meil väiksemad ning seega tunduvad suhtelised kulud varade mahtu justkui kõrgemad," kinnitas Nordea Pensionite juht.
"Lisaks sellele on erinevates riikides pensionifondide haldamiseks regulatsioonidega sätestatud kulude sisu erinev," ütles Tagel. "Näiteks Eestis maksab II samba pensionifondide depootasu fondi eest fondivalitseja ning seetõttu sisaldub meil tasu depositooriumi teenuste eest valitsemistasus. Mujal maailmas on standardiks, et depootasu maksab fond ise ja valitsemistasu saab olla selle võrra madalam," lisas ta.
Tageli sõnul oli viimane finantskriis sügav ning mõjutas pensionisäästude suurusi igal pool maailmas. "Erinevalt mitmetest teistest riikidest aga ei pidanud Eesti riik või rahvas päästma pensionifonde – see on omamoodi tunnustus meie pensionisüsteemile," sõnas ta.
Majanduse tsüklilisus on Tageli ütlusel normaalne nähtus ja langustele järgnevad tõusud. "Suures kritiseerimise tuhinas ei tohi unustada, et pensioniks säästmine on väga pikaajaline protsess ning pensionivarade kasvatamine on meile väheneva ja vananeva rahvastikuga riigi jaoks ülimalt oluline. Enne kui muudatusi tegema hakatakse, tuleb võimalikke mõjusid ja tagajärgi põhjalikult analüüsida," lisas ta.
Ka tuleb tema sõnul silmas pidada rahvusvahelisi standardeid ja põhimõtteid, et hoida meie turgu avatuna uutele sisenejatele. "Kindlasti on võimalik meie pensionisüsteem paremaks muuta, kuid emotsionaalne ülereageerimine viimasele majanduskriisile või OECD raportile ei ole mõistlik," kommeteeris Tagel.
Seotud lood
30 riigi pensionifondide hulgas näitasid Eesti fondid viimasel viiel aastal kõige madalamat nominaal- kui ka reaaltootlust, selgub OECD pensionituru raportist.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele