Hansson: kasv jõuab 4% juurde

Kõige kiiremini on Hanssoni sõnul kasvanud arenevad turud. Ka Eesti on arenenud üsna kiiresti, euroala aga olnud nõrgem. Euroala jääb ka sel aastal miinusesse, Eesti püsib omas positsioonis kiirem kui keskmine Euroopa riik, aga natuke aeglasem kui nn arenev riik. Siiski on eelarve puudujääk  tervikuna Euroopas vähenenud ja  ka probleemsete riikide eelarve tasakaalustamatus väheneb.

Eesti asub Euroopa kasvukaardil soodsas piirkonnas, sõnas Hansson. „Oleme suutnud siin katla servas natukene rammusamat suppi keeta.  Kõik prognoosid eeldavad, et meie lähipiirkonnas ja Euroopas hakkab majandus kasvama.“

Erandiks on Hanssoni sõnul Soome majandus. „Soome majandust pärsib kaks tegurit: esiteks nõrk globaalne keskkond ja teiseks struktuursed raskused, eelkõige elektroonikatööstuse ja paberitööstuse probleemid. Peale selle koormab Soome majandust tööjõukulude kasv. Masu ajal kasvasid palgad küllaltki jõuliselt ja palkade konkurentsivõime on vähenenud.“ Soomes käiv arutelu selle üle, kuidas viia palgakulud vastavusse tootmisega, võiks Hanssoni sõnul olla õpetlik ka Eestile, et palgad ei kasvaks liiga kiiresti.

Tööjõukulude kiire kasv on tuntav ka Eestis, tähendas Hansson. Keskmine brutokuupalk kasvas 2013 II kvartailis 8,5 protsenti.  Sideteenuste hinnad odavnevad kiiresti, teenuste sektoris on inflatsioon juba 4,2 protsenti. See tähendab, et palgatrendid kanduvad juba üle muudesse sektoritesse, selgitas Hansson.

Eesti palku survestab tööjõupuudus. „Masu ajal piiras kasvu nõudluse vähesus ja keegi ei kurtnud tööjõupuuduse üle, aga nüüd on see taas oluline teema,“ sõnas Hanssion. Selle probleemi lahendusena pakkus ta välja kaasata tööjõuturule seni hõivamata elanikkonda. „Meil on umbes 60 000 inimest, kes soovivad tööle asuda, kui oleks sobiv pakkumine. See number on küllaltki stabiilne. Tulevikku vaadates on see kasutamata võimalus suurendada kasvupotentsiaali.“

Suurenevad tööjõukulud hakkavad Hanssoni sõnul kergitama alusinflatsiooni. Kõige kiiremini on viimasel ajal kallinenud toit ja sideteenused, viimasel aastal on oluline elektrihinna tõusu mõju. 2014 näeme järjest rohkem, et inflatsiooni kiirendab tööjõukulude kasv, mille mõju kandub teenuste sektorisse.

Hansson nentis, et teise kvartali majandusnäitajad olid erakordselt nõrgad. Üks haru, millel läheb väga halvasti, on tema sõnul  veondus ja laondus. „See veab ka keskmise näitaja tugevasti alla. Ülejäänud harudes on nõudlust küll ja asjad arenevad.“

Euroopa majanduse kohta märkis Hansson, et see kosub sammhaaval. „Riskid on maandatud, aga siiski olemas.“ Jätkub mõõdukas taastumine madala inflatsiooni keskkonnas. Intressimäärad võivad püsida praegusel või praegusest madalamal tasemel veel mõnda aega. Eesti eelis teiste Euroopa riikide ees on Hanssoni sõnul kriisist väljumine suurenenud võlakoormata, see annab parema stardipositsiooni tulevikku vaadates.

"Järjest enam mõjutab Eesti majandus arengut inimtegur," lõpetas Hansson. "Järjest enam määrab tulevikku see, kuidas suudame rakendada nappi inimressurssi."

Täismahus ettekanded konverentsilt ilmuvad homme Äripäeva paberlehes.