• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,17%7 385,2
  • DOW 30−0,01%51 708,77
  • Nasdaq −1,77%25 702,69
  • FTSE 1000,21%10 460,22
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,17%7 385,2
  • DOW 30−0,01%51 708,77
  • Nasdaq −1,77%25 702,69
  • FTSE 1000,21%10 460,22
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks järgmise aasta riigieelarve, mille järgi kasvavad valitsemisalade palgakulud ning suureneb keskmine pension.
Olukord maailmamajanduses näitab stabiliseerumise märke ning ka Eesti majanduse seis püsib mõõdukalt optimistlik. 2014. aasta eelarve võimaldab suurendada heaolu, ent riik peab olema oma kulude suurendamisel mõistlik, seisab pressiteates. Tuleva aasta riigieelarvega jätkatakse senist eelarvepoliitikat ja hoitakse eelarve 0,7 protsendiga SKPst struktuurses ülejäägis.
Riigieelarve tulude mahuks on järgmisel aastal planeeritud 8 miljardit eurot, mida on 333 miljonit eurot ehk 4,3 protsenti enam kui selleks aastaks kavandatud. Maksulised tulud suurenevad seoses oodatava parema laekumisega 6,5 protsenti, mittemaksulised tulud vähenevad 8,3 protsenti seoses välisvahendite mahu langusega.
Maksupoliitika põhimõtted jäävad samaks - maksusüsteem püsib stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste eranditega. Eesmärk on vähendada kokkukogumata jäävat maksutulu ning parandada seeläbi konkurentsikeskkonda. Maksukoormus langeb 2014. aastal 0,3 protsendi võrra 32,1 protsendile, mis on viimase kuue aasta madalaim tase.
Valitsussektori võlakoormus on järgmise aasta lõpuks 10 protsenti SKPst. See on oluliselt väiksem võrreldes Euroopa Liidu keskmise võlakoormusega.
Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Koos RKASi kuludega kasvavad eelarve kulud 418 miljonit eurot 8,1 miljardi euroni. Kulud kasvavad enamikel valitsemisaladel.
Sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele moodustavad 2014. aasta riigieelarve kogumahust 27,7 protsenti ehk 2,28 miljardit eurot. Võrreldes 2013. aastaga suureneb toetuste kulu 116 miljonit eurot eelkõige seoses pensionite, II pensionisamba maksete, õppetoetuste, sotsiaaltoetuste saajate eest makstava sotsiaalmaksu ja vajaduspõhise peretoetuse kasvuga. Riik maksab erinevaid sotsiaaltoetusi keskmiselt ühe elaniku kohta 2014. aastal 1 768 eurot.
Oodatust kiirem keskmine palgatõus ja tööpuuduse vähenemine võimaldab tõsta järgmisel aastal pensione keskmiselt 5,8 protsenti. See on suurim pensionikasv viimase kuue aasta jooksul. Aastas lisandub keskmiselt 240 eurot, mis tähendab iga kuu 20 euro võrra suuremat pensioni. Lisaks tõstab riik pensionite tulumaksuvaba miinimumi nii, et keskmine pension oleks ka järgmisel aastal tulumaksuvaba.
Valitsus suurendab ka kõikide valitsemisalade palgafonde 5,1 protsenti. Ministrid saavad omakorda jagada vahendeid palgatõusuks valdkondadesse, kus vajadus on kõige suurem. Mõnes valdkonnas on võimalik ka suurem palgatõus läbiviidavate reformide tulemusel.
Näiteks võimaldavad struktuursed reformid tõsta õpetaja miinimumpalka vähemalt 12 protsenti, praeguselt 715 eurolt 800 euroni. Kavas on kutseharidust tööturuvajadustele lähemale viiva reformi rakendamine ja üleminek sellisele kutsekoolide rahastamiskorraldusele, kus arvestatakse ka koolilõpetajate tööhõive, õppekvaliteedi ning koolide pingutustega väljalangevuse vähendamiseks. Jätkub ka ülikoolide üleminek uuele rahastamissüsteemile.
Kõige kiiremini kasvab kultuuriministeeriumi eelarve, mis suureneb võrreldes selle aastaga 21,1 protsenti. Kavas on Nukuteatri uue saali rajamine ja Vanemuise lavatehnika uuendamine. Rekonstrueeritakse Ugala Teater, millega saavad kõikide teatrimajade töötingimused kaasaegseks. Eesti Rahva Muuseumi hoone on kavas valmis ehitada ja avada 2016. aasta suveks. Sõnakunsti toetamiseks tõusevad näiteks SA Kultuurileht kirjandusväljaannetele kirjutavate Eesti autorite honorarid 40 protsenti.
Eesti välisesinduste võrgustiku arendamisega jätkab valitsus Eesti huvide kaitsmist nii konsulaartegevuses kui ettevõtluse edendamisel. Välisesinduste võrgustiku arendamisel on 2014. aastal prioriteediks saatkonna avamine Brasiilias. Saatkonna loomine aitab kaasa Eesti tõhusamale tegevusele nii selles riigis kui ka regioonis laiemalt.
Jätkuvad tegevused maksupettuste vähendamiseks. Maksu- ja tolliameti infosüsteemide arendustöödeks, mis on seotud maksupettuste vähendamise ja maksutulude laekumise tõstmisega, on kavandatud 3,2 miljonit eurot.
Üle poole riigieelarves kavandatud investeeringutest on siseministeeriumi haldusalas - see tähendab päästedepoosid ja politseihooneid, Pärnusse ja Võrru rajatakse uued haldushooned Politsei- ja Piirivalveametile ning Päästeametile. Kõige suurem osa kogu siseturvalisuse eelarvest on mõeldud turvalisust tagavate inimeste palkadeks.
Kaitse-eelarve püsib 2 protsendi tasemel SKT-st, et tugevdada Eesti esmast iseseisvat kaitsevõimet ja NATO kollektiivkaitse võimekust. Järgmisel aastal valmivad kolm uut kasarmut Võrus, Jõhvis ja Ämaris ning üks renoveeritud hoone Miinisadamas, millega viiakse kõigi ajateenijate olmetingimused kaasaaegsele tasemele. Täielikult relvastatakse, varustatakse ja mehitatakse üks kiirreageerimisvõimeline jalaväebrigaad ja jätkatakse teise kiirreageerimisvõimelise jalaväebrigaadi arendamist.
Valitsusel on eesmärk tõsta kohtumenetluse kvaliteeti ja seeläbi ka vähendada kohtumenetluste pikkust. Sel aastal alguse saanud kohtureform jätkub järgmisel aastal Tartu piirkonnas. 2014. aastal suureneb tasuta õigusnõu andmiseks eraldatud summa ligikaudu 20 protsenti ehk 130 tuhande euroni.
Kõik suured linnad saavad 2014. aasta lõpuks puhta joogivee. Viis miljonit eurot investeeritakse Tallinna südalinna, Pirita, Merivälja mereääre puhtaks tegemiseks.
Tänasel erakorralisel istungil kinnitati ka käibemaksuseaduse muudatus, mille eesmärgiks on käibemaksupettuste vähendamine. Sõiduautode omatarbe maksustamise asemel on kavas piirata sõiduautode ostmisel ning nende tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaksu mahaarvamist, kuna sõiduautode omatarbeks kasutamist on raske kontrollida ning seda kasutatakse ära maksukohustuse vähendamiseks.
Valitsus annab riigikogule 2014. aasta riigieelarve üle kolmapäeval, 25. septembril pärast infotundi ning pärast seda esineb peaminister poliitilise avaldusega.
Autor: 1321-aripaev

Seotud lood

Uudised
  • 24.09.13, 12:44
Uus riigieelarve pitsitab maksupettureid
Valitsus kiitis täna heaks tuleva aasta riigieelarve. „Maksupoliitika põhimõtted ei muutu, märksõnadeks on ikka stabiilsus, lihtsus, läbipaistvus, erandite vähesus,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.
Uudised
  • 23.10.13, 14:49
Ligi: uut riigieelarvet on põhjusega nimetatud sotsiaalseks
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles riigikogule tuleva aasta eelarvet esitledes, et iga riigieelarve tähtsaim küsimus on tema konservatiivsus ja jätkusuutlikkus ning need on eelarves tagatud. 
Uudised
  • 25.09.13, 10:56
Siseministeerium rõhub palgatõusule
Valitsuse kinnitatud riigieelarve siseturvalisuse osa on riigituludest 2014. aastal 287,4 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 8,1% võrra suurem.
Uudised
  • 24.09.13, 13:08
Kultuurieelarvel tormiline kasv
Riigieelarve tulud kasvavad majandusega samas tempos, tasakaalustamatusi siin silma ei hakka, kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi tuleva aasta riigieelarvet.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele