Viimsi võimekaim, Õru nõrgim

Viiendat aastat järjest koostatud indeksi tulemusi kommenteerides ütles regionaalminister Siim Kiisler, et peamiseks murekohaks on jätkuvalt väga suured erinevused meie omavalitsuste võimekuses. "Sisuliselt tähendab see, et sõltuvalt oma elukohast saavad inimesed väga erinevaid ja erineva tasemega teenuseid," ütles Kiisler. Ministri hinnangul on tänase omavalitsuskorralduse juures see ka paratamatu ning lootus, et kõik tänased omavalitsused neile seadustega pandud ülesandeid täita suudavad, ebareaalne.

Positiivse poole pealt tõi Kiisler välja, et viimaste aastate võrdluses on siiski vähenenud vahe ääremaaliste ja mitte-ääremaaliste omavalitsuste vahel, samuti on väiksemad suurematele pisut rohkem järgi jõudnud. "Need tulemused tõestavad, et riigi regionaalpoliitilised meetmed annavad ääremaadel reaalseid tulemusi," ütles Kiisler.

Viimsi vallavanem Haldo Oravas ütles, et nende võimekuse alus on noor ja ettevõtlik elanikkond, kõrgeim tulumaksu laekumine  maksumaksja kohta Eestis, elanike arvu pidev kasv ning võlakoormuse kiire vähendamine. "Suurimaks mureks on lasteaiakohtade defitsiit ning pidev vajadus investeerida uute koolide ja lasteaedade ehitamisse."

Uuringu läbiviinud konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juhi Rivo Noorkõivu sõnul eristub omavalitsusüksuste võimekuse indeksi põhjal kaks arengusuunda. "Võimekuse koondumine Tallinna linnastusse ja Lõuna-Eesti mõningane mahajäämus. Võimekuse taseme poolest eristuvad mitte ainult üksikud omavalitsusüksused vaid terved piirkonnad," rääkis Noorkõiv.

Lisaks tavapärasele KOV-indeks analüüsile kaardistati ka linnade ja valdade tegevust ettevõtluse arendamise valdkonnas. Lisauuringut kommenteerides toob Noorkõiv välja, et paljud omavalitsused tegelevad ettevõtluskeskkonna arendamisega, ent neil puudub reeglina süsteemsus ja meetmete fokusseeritus. Vähene on ka võimekus algatusi käigus hoida. "Oluline, et nii kesk- kui ka omavalitsus töötaksid ühiselt välja motivatsioonipaketi ettevõtluse arendamiseks," lisas Noorkõiv.

Mis on mis?Kohalike omavalitsuste võimekuse uuringu põhinäitaja hõlmab nelja-aastast perioodi. Omavalitsusüksusi analüüsitakse 29 erineva näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid, töötuse määra, kohaliku majanduse mitmekesisust, omavalitsuse finantsolukorda ja erinevaid teenuseid. KOV-indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha. Käesolev aruanne analüüsib KOV-indeksi väärtusi perioodil 2009-2012.

Autor: 1321-aripaev