RM: palk kasumi arvelt kaua ei kasva

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Karin Kondor-Tabuni kommentaar II kvartali palganäitajatele.

Arvestades teise kvartali tagasihoidlikku majanduskasvu on palgatõus toimunud eeldatavalt ettevõtete kasumlikkuse arvelt, kuid ilma tööviljakuse kasvuta on samas tempos palgakasvu jätkumine ebatõenäoline.

Majanduskasvu pidurdumine esimesel poolaastal pole palgakasvule seni mõju avaldanud. Samas pole niivõrd kiire palgatõus pikemas perioodis tõenäoline, mistõttu võib lähiajal oodata palgatõusu protsendi püsimist madalamal tasemel.

Statistikaameti andmeil kasvas keskmine palk teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8,5 protsenti ning reaalpalk 4,9 protsenti, mis on kiireim kasv alates 2008. aasta algusest.

Kõrgeima palgaga tegevusalaks tõusis taas finants- ja kindlustustegevus brutokuupalgaga 1591 eurot, millele järgneb info ja side 1579 euroga. Kolmandaks on langenud eelmise kvartali kõrgeima palgatasemega energeetika. Endiselt on madalaima palgatasemega majutus ja toitlustus ning muud teenindavad tegevusalad, vastavalt 589 ja 538 eurot.

Suurematest tegevusaladest kasvas ehituses palk keskmisest kiiremini ehk 13 protsenti. See on eelkõige seotud vajadusega hoida kvalifitseeritud töötajaid. Stabiilne palgakasv püsib töötlevas tööstuses (8 protsenti), mida toetab toodangumahu ja ekspordi kasv. Keskmine palk alanes pärast eelmise aasta kiiret palgatõusu vaid kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (6 protsenti).

Vaatamata reaalpalga tõusu märgatavale kiirenemisele teises kvartalis on reaalpalk võrreldes laenurahal põhinenud kriisieelse palgakasvu tipuga kasvanud vaid tööstuses ning info ja side valdkonnas. Kõige suurem palgakorrektsioon on toimunud avalikus halduses, kus on reaalpalga kasv viimasel viiel aastal tarbijahindade tõusule alla jäänud 13 protsenti.