Tollid pidurdaks Eesti päikeseenergia plaane

"Oleme Eestis enam-vähem selle piiri peal, kus päikesepaneeli hind on nii palju kukkunud ja elektri hind nii palju tõusnud, et päikeseenergia süsteemidel hakkab juba mingi majanduslik mõttekus tekkima," rääkis Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees ja firma Energogen juhataja Rein Pinn.

"Kui me viskame sinna nüüd 40protsendise tolli peale, siis kaob ta jälle olematusesse. Projektid jäävad kalevi alla ootama kas paneeli hinna kukkumist või elektri hinna tõusu," lisas ta.

Eesti koos veel 17 ELi liikmesriigiga ei toetanud Euroopa Komisjoni, mis kehtestas Hiinat dumpingus süüdistades 6. juunist kaitsetollid Hiina päritolu toorikkristallplaatidele, päikesepaneelide elementidele ja päikesepaneelidele. Algselt madalamal tasemel, et ärgitada Hiinat veel läbi rääkima ja muid lahendusi leidma. Ent kui kõnelused vilja ei kanna, jõustuvad augustis trahvitollid juba täies mahus, keskmiselt 47,6% tasemel.

"Kui suurtel süsteemidel suudetakse installeerida hinnaga alla 1,3 eurot vati kohta, siis oleks see täitsa mõistlik," rehkendas Pinn, kes peab raha panemist päikesepaneelidesse paremaks kui fondiinvesteeringut. "Tasuvusaeg kümme aastat ja 10% tootlust aastas – pole paha. Elektrit on alati vaja, see on nagu aamen kirikus."

Kui nüüd tollid päikesepaneelide hinda tõstavad – ja kindlasti mitte üksi Hiina tootjatel – väheneb Eestis päikeseenergia projektide atraktiivsus.

"Kui palju väheneb, raske öelda. Aga kindlasti väheneb," hindas tollide mõju paigalduse ja projekteerimisega tegeleva Energiapartner OÜ tegevjuht Mikk Saar. Saar tolle ei toeta – paneelide tootjad on vaid üks osa kogu ahelast.

Ka Solarstreet OÜ tegevjuht Urmo Lehtveer leiab, et Eesti otsus tolle mitte toetada oli mõistlik.

"Kui Hiinat sunnitakse hindu tõstma, siis tõstavad kõik teised ka. Aasta-poole pärast on teised ­Aasia tootjad asemel. Euroopa tootjat see küll kuidagi ei kaitse," ütles ta.

Eesti olukorda päikeseenergeetikas võrdles Lehtveer Saksamaaga aastal 2000, mil eeldused arenguks on tekkinud, kuid asi ise tundus veel utoopiline. Puudu on Eestis ambitsioonikatest eesmärkidest riigi tasandil.

"Püütakse nihverdada vana asjaga. Maailm liigub teises suunas," ütles Lehtveer.

Tollid pole veel lukus

Euroopa Komisjonil on voli kehtestada Hiina paneelidele vaid esialgsed tollid – lõpliku otsuse teevad ELi liikmesriigid detsembris ja enamik riike on praegu tollide vastu.

Euroopa Komisjon taotleb  aga dumpingukahtluste uurimiseks juba täiendavaid volitusi, kuna mitte üksi taastuv­energia valdkonnas on ilmne, et nii liikmesriigid kui ka Euroopa suurfirmad ei söanda Hiina peale kaevata, kartes kaotada üliolulist kasvuturgu.

"Ma ei pea ilmselt kordama, et õiguskorra järgimine on Euroopa Liidu jaoks keskne printsiip," kaitses kaubandusvolinik Karel De Gucht Euroopa Komisjoni positsiooni.

Hiina, mille jaoks taastuv­energeetika on riiklik prioriteet, reageeris tollidele teravalt ja võttis vastukäiguna uurimise alla Euroopa veinide ekspordi Hiinasse. Eelkõige kannataks sellest tolle toetav Lõuna-Euroopa eesotsas Prantsusmaaga. Saatuse irooniana on veinitootmine ka kaubandusvolinikul endal.

Lisaks riskile vallandada kaubandussõda Hiinaga on tollid päikesepaneelidele vastuolulised ka Euroopa enda jaoks.

Need on vastuolus ELi kliima­eesmärkidega, halvendades välja­vaateid ka uue ülemaailmse kliimakokkuleppe sõlmimiseks. Samuti põrkuvad siin ­Euroopa tootjate ja tarbijate huvid.