FI juht: märke laenubuumist veel pole

Malmsteini kinnitusel on Eesti pangandusturgu mõjutanud enim jätkuv mõõdukas majanduskasv ja tööpuuduse langus eelmise aasta lõpus alla 10% taseme. "Eesti ettevõtted on suutnud eksporditurgudel jätkuvalt olla suhteliselt edukad. See kõik on  mõjutanud pankade krediidiportfelli kvaliteedi paranemist, märkis ta.

Samas lisas Malmstein, et finantsjärelevalve ei saa lasta end nendest positiivsetest arengutest uinutada. Kuigi Rootsi pangandussektorit peetakse hetkel väga tugevaks ja regulaator on astunud samme pankade laenukvaliteedi veelgi tõhusamaks mõjutamiseks ning likviidsusportfellide piisavuse tagamiseks, ei saa kunagi välistada võimalikke negatiivseid arenguid, selgitas ta. "Näiteks kas või arenguid Põhjamaade kinnisvaraturgudel, mis ei ole pidanud läbi elama olulist korrektsiooni. Olemas on ka võimalus majandussurutise uueks laienemiseks meie peamistele eksporditurgudele, mis võiks kaasa tuua raskusi ekspordile orienteeritud majandussektorites Eestis."

Tervikuna on pangandussektor väga hästi kapitaliseeritud ja omakapitali tootlus püsib kõrge, lausus Malmstein, lisades, et euribori jätkuvalt väga madal tase pärssis 2012. aastal mõningal määral pankade kasumlikkust, aga seni on krediidiasutused sellele oma kulubaasi optimeerimisega väga tõhusalt reageerinud. "Viimase puhul on meie jaoks väga oluline jälgida, et optimeerimine ei tooks kaasa endaga kõrgemaid riske pankade selliste n-ö mittetootlike struktuuriüksuste nagu riskijuhtimise ja vastavuskontrolli töö korraldamises," lausus Malmstein. "Pangandussektori kõrge kapitaliseeritus annaks teoreetiliselt ka võimaluse agressiivsemaks müügiks ja uue laenubuumi tekkeks, aga õnneks ühtegi sellekohast märki hetkel näha ei ole."