EAS küsib neljalt firmalt tagasi 780 000 eurot

"Koostöös ettevõtjatega töötame selles suunas, et tagasinõudeid tuleks võimalikult väikeses mahus," märkis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse uus juht Raul Parusk.

EASi juhatus esitas eile nõukogule ülevaate tehtud tööst 61 projekti asjus, mille puhul on kerkinud üles riigiabi ergutava mõju puudumise kahtlus. Lahenduse on tänaseks saanud 40 projekti, ülejäänud 21 osas plaanib EAS otsusele jõuda aasta lõpuks.

Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi reeglistiku järgi võib anda ettevõtjatele toetust kuni 200 000 eurot, mida loetakse vähese tähtsusega abiks. Nimelt on komisjoni kogemused näidanud, et abi, mille summa ei ületa kolme aasta jooksul 200 000 eurot, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi.

EAS on otsustanud kvalifitseerida 36 juhul toetused ümber vähese tähtsusega abiks, sest meetme määruse kohaselt võis anda nii vähese tähtsusega abi kui ka grupierandi määruse alusel antavat riigiabi. Mainitud 36 projekti toetuste maht on 83 000 eurot.

21 projekti puhul EAS alles otsib parimat lahendust koostöös toetuse saajate ja ministeeriumitega. Aasta lõpuks peaks olema selge, millised neist tuleb toetuse saajatelt tagasi nõuda, milliste puhul pärast täiendavat analüüsi ei ole vaja teha tagasinõuet, sealhulgas need projektid, mille saab ümber kvalifitseerida vähese tähtsusega abiks ja milliste osas tuleb pöörduda Euroopa Komisjoni poole tagantjärele riigiabi andmise loa taotlemiseks.

Eraldi päevakorrapunktina otsustas nõukogu anda nõusoleku rahvusvaheliste ürituste ja konverentside meetme I ja II vooru projektide finantseerimisotsuste andmisel arvesse võtmata jäänud, kuid tagasinõutava puhastulu osa hüvitamiseks EASi vaiete lahendamise fondist summas 428 370 eurot.