Ansip: karistus kiirete reformide eest

Kolmas soov on, et Euroopa ühendamise rahastu oleks finantseeritud Euroopa Komisjoni poolt pakutud mahus, aga sellele on suur vastuseis. „Koalitsioonipartnerid ei ole nõus tegema nendes kolmes Eesti jaoks prioriteetses valdkonnas mingisugust pingerida, need kõik on meie jaoks olulised,“ selgitas peaminister.

Ansip selgitas, et eelarvekava vastu ei ole Eestil hääletamisel mõtet olla. Kõneldes ühtsetest põllumajanduse otsetoetustest, ütles peaminister, et ka need kesised variandid, mida on Euroopa Komisjoni, eesistujamaa või ka Herman van Rompuy põllumeestele pakkunud, on Eesti põllumeestele märksa kasulikumad, kui praeguse olukorra jätkumine.

„Eelarve vetostamine ei ole küll kindlasti Eesti põllumeeste huvides, küll aga on meie põllumeeste huvides otsetoetuste mahu viimine vähemalt Rumeenia toetuste tasemele ja selle eest ma kavatsen ka ülemkogul seista,“ kinnitas peaminister.

Ta lisas, et meie jaoks on kõige kehvem stsenaarium eelarves kokkuleppele ja ka poliitilisele kokkuleppele mittejõudmine. „Meie sooviksime eelarvet. Kui me ei saa eelarvet täies mahus, siis vähemalt soovime enamuse poliitilist kokkulepet, kuidas praeguse finantsperspektiivi tasemelt tulevikus aastaste eelarvetega jätkata,“ märkis Ansip. Ta lisas, et on siiski optimist ja loodab uues eelarvekavas kokkuleppele jõudmist. 

Homse tippkohtumise eesmärk on jõuda kokkuleppele Euroopa Liidu eelarves ning määrata mitmeaastase finantsraamistikuga kindlaks ELi eelarvelaed aastateks 2014–2020.

Eesti prioriteetideks eelarves on investeeringuteks vajalike toetuste suurendamine Balti riikidele võrreldes Euroopa Komisjoni pakkumisega, otsetoetuste kiirem tõstmine põllumeestele ning Euroopa Ühendamise Rahastust Balti riikidele oluliste ühisprojektide (nagu Rail Baltic ja energiaühendused) rahastamine.

Eelarveläbirääkimised peaksid lõpule jõudma 2012. aasta lõpuks.