Baltika nõukogu liige Reet Saks leidis, et naiste osalus firma nõukogus ei peaks olema ette kirjutatud.
„Meil Baltika nõukogus on see 40% olnud kogu aeg, kui Baltika börsil on olnud, enam-vähem ju täidetud. Kui ma isiklikult arvaksin, siis minu pärast ei peaks olema sellised asjad mitte ette kirjutatud, vaid ühiskonnas toimuvate protsesside tulemus,“ kommenteeris Saks täna Euroopa Komisjonis heaks kiidetud otsust, et ettevõtte nõukogus peaks alates 2020. aastast olema 40% naisi.
Väite peale, et seitsme Eesti riigiettevõtte nõukogus ei ole ühtegi naist, arvas Saks, et mõni naine võiks seal ikkagi olla. Ta tõi näiteks viimasel ajal avalikkuses arutusel olnud teema, et poliitikaski on vähe naisi.
„See näitab ilmselt ikkagi seda, et teinekord võib naistel ja meestel olla erinev vaatenurk,“ märkis Saks ning lisas: „Ma arvan, et see on tervitatav, kui siiski igas suuremas nõukogus oleks ka mingisuguses hulgas naisi.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Selles, kas Eestis leiaks ettevõtlikke naisi, kes sooviksid ettevõtete nõukogudesse kuuluda, Saks ei kahelnud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti 19 riigifirma 104 nõukoguliikmest on naisi 16.
Majandusminister Juhan Parts leidis, et naised ei ole nii nõrgad, et neile oleks vaja kvoote kehtestada. Proportsioone peaks parandama ilma sunnita.
Eurokomisjon kiitis heaks õigusvolinik Viviane Redingu ettepaneku, mille kohaselt peab aastaks 2020 ettevõtte nõukogu koosnema 40% ulatuses naistest.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.