KPMG: kinnisvaraturul võib valguse asemel olla ees uus tunnel

Austwick märgib, et mõnes riigis on uuringus osalenud pangaesindajad lausa öelnud, et nad ei taha üldse kinnisvaraprojektidega tegemist teha.

KPMG Baltics OÜ juhtivaudiitor ning ehitus- ja kinnisvarasektori juht Eero Kaup ütles, et vaid Balti riikide pangad näevad kinnisvaralaenude osas positiivseid muutusi, mis väljendub ka laenuprovisjonide vähenemise ootuses. "Kõige suuremat laenuprovisjonide mahu kasvu ennustatakse Sloveenias ja Rumeenias. Baltikumi pangad on kõige vähem seda meelt, et restruktureerimise kaudu on võimalik edukalt toime tulla ka probleemsete kinnisvaralaenudega. Samas on Balti riikide pangad kõige avatumad refinantseerima laenusid, mille tasumise tähtaeg jõuab kätte paari järgneva aasta jooksul. Sarnaselt kogu regiooniga on Balti pangad endiselt ettevaatlikud uusarenduste finantseerimisel ning positiivset muutust võib täheldada vaid üüritulu kinnisvaraprojektide valdkonnas,” rääkis Kaup.

Nagu varasemaltki, on selles osas teistest paremas seisus Poola ja Tšehhi Vabariik.

„Kõige enam on majanduslangus mõjutanud hotellindust ja vaba aja sektorit, kuid KIE pankade laenuvalmidus sõltub siiski konkreetse projekti headusest ning arendaja hea maine ning tegevusajalugu on määrava tähtsusega. Uuringu tulemuste põhjal on üks olulisemaid tegureid kasvavad intressimarginaalid, mis KIE riikide kinnisvarasektori jaoks ei ole just kõige parem uudis,“ lisas Austwick.

Uuringus osales 35 KIE riikide kinnisvarasektoris aktiivselt tegutsevat panka. Intervjuude käigus antud põhjalikes vastustes väljendasid juhtivate finantsasutuste esindajad oma arvamust kinnisvarasektori rahastamist kõige enam mõjutavates küsimustes. KPMG uuringus osalesid Balti riigid, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola, Rumeenia, Serbia, Slovakkia ja Sloveenia.

Uuringuga saab tutvuda siin