Viljandi Metall juhatuse esimees Jaak Sulg märkis, et elektri hinnatõus ei mõjuta nii palju nende ettevõtte toodete, vaid sisendihindu ja suurendab palgasurvet.
"Elektrikulu komponent ei ole tegelikult meil kõrge, tegevuskuludest on ta 2-3% ja väljamüügihinnast natukene üle 1%. Kardame sisendihindade tõusu. Kolmas asi, mida kardame, on palgasurve. Kuna koduelekter kallineb oluliselt, võib inimeste palgasurve toimetulekuks suureks minna," kommenteeris Sulg.
Ta lisas, et elektri hinnatõusu kajastumine omahinnas sõltub, kui oskuslikult ettevõtte seda kasutab. "Ökonoomia võimalusi on alati olemas. Aga mis töötajatest saab, eks palgasurve on niigi praegu kõrge, selles suhtes meie konkurentsivõime sulab järjest võrreldes teise riikidega," selgitas Sulg.
Sellel aastal on ettevõtte töötajate palku reguleerinud jooksvalt ja nii toimitakse ka edaspidi. "Palgalootused on väga kõrged ja ühiskonnas, näiteks meditsiinitöötajate nõudmised, on protsendimääras väga kõrged. See kandub ka muudesse sektorisse paratamatult. Palgakulukomponent on Eesti riigis lähiaastatel kõige tõsisem teema ja väljaränne tuleb ju ka sellest," märkis Sulg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänane Äripäev kirjutab sellest, et elektri hinna ja elektritarbimisega kaasnevate kulude tõus viib järgmisel aastal Eesti inimeste ja ettevõtete taskust Äripäeva hinnangul täiendavalt vähemalt 100 miljonit eurot. Äripäev uurib ettevõtetelt, kas elektrihinna tõus mõjutab nende ettevõtte teenuste ja toodete hinda järgmisel aastal.
Lisaks saab tänasest Äripäevast nippe, kuidas elektrit kokku hoida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Avanev elektriturg tähendab tarbijatele hinnanguliselt 40-60protsendilist elektrihinna tõusu. Kuidas järsk kulude kasv ettevõttele võimalikult valutuks muuta?
ASi Põltsamaa Felix juhatuse esimees Anti Orav tõdes, et elektri hinna tõusu ei saa päris olematuks teha ja see tuleb ka tootehindadesse arvestada.
Elektri hinna ja elektritarbimisega kaasnevate kulude tõus viib järgmisel aastal Eesti inimeste ja ettevõtete taskust täiendavalt vähemalt 100 miljonit eurot.
Äripäeva hinnangul tuleks kõigil turuosalistel enesele senisest palju selgemini teadvustada, et elektrituru avanemisega kaasas käiv hinnatõus võib osutuda totaalseks ja Eesti mastaabis enneolematuks.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.