Arstid saaks streikida kolm kuud

Kuigi streigi korraldajad ei ole nõus avaldama kogutud streigifondi suurust, võib näiteks arstide liidu aruandest välja lugeda, et liidul on kogutud vähemalt pool miljonit eurot streigi finantseerimiseks.

Streigi pikkus sõltub sellest, palju arste streigib, kui suure tasuga nad lepivad ja kas mõni huvigrupp aitab tervishoiutöötajate esindusorganisatsioonidel streiki finantseerida. Streigi esimesel päeval streikis kokku 191 arsti.

Haiglate Liidu juhi ja Pärnu haigla direktori Urmas Sule sõnul tasub streigi hinda küsida eelkõige arstide liidult. "Streikijate tasustamise koha pealt on targem küsida informatsiooni Katrin Rehemaalt. Neil on see kuulus streigifond," lausus Sule ning lisas, et fondi suurus on konfidentsiaalne.

Arstide liit streigifondi suurust  aga ei avalda. "Streigiga seotud kulud arvutame kokku pärast streigi lõppu, päevakaupa arvestust ei pea. Streigifondi suurus on organisatsiooni siseinfo, mida me ei avalda. Meie hinnangul piisab fondist kulude katmiseks vähemalt kaheks kuuks," lausus arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

Äripäevale on öeldud, et streigi korraldajad pakkusid streikijatele kuutasuks 600-650 eurot. Kuna esimesel päeval streikis kokku 191 arsti, siis oli esimese streigipäeva kulu vähemalt 5200 eurot. Kui aga arstid soovivad streigipäevade eest saada arstide keskmist palka (ühe streigi korraldaja Andres Korgi sõnul on see summa 1536 eurot), siis oleks esimese streigipäeva kulu 13 179 eurot.Kui iga päev osaleks streigis 200 arsti ja nende tasustamisel võetaks aluseks 600eurone kuupalk, siis võiks streik kesta ligi kolm kuud. Kui aga iga päev streikivad 200 arsti soovivad tasuks arstide keskmist palka, oleks korraldajatel raha kuupikkuse streigi finantseerimiseks. Ja mida rohkem arste streigiga liitub, seda lühemaks lõpptulemusena streik tõenäoliselt jääb.