Enn Meri müüs oma juubelikingiks firma

2003. aastal ostsid nad 20 protsenti meie firmast. Siis tegime ka lepingu, et päeval, mil saan 70 aastat vanaks, on neil õigus osta kogu firma. Sain nüüd 70. Nad ei ostnud mitte kogu firmat, vaid tahtsid, et oleks üks Eesti omanik. Ma lõpetan operatiivse juhtimise aastavahetusel, minust saab nõukogu esimees - seda nende soovil. Nad tahavad, et asi jätkuks vanas vaimus. See ei ole negatiivne, see on väga positiivne ka meie töötajatele. Ja kinnitab, et Freudenbergi huvi Saaremaal ja Eestis tootmise vastu on pikaajaline. Vaevalt oleks nad meid ostnud, kui oleksid kavatsenud meid maha müüa ja ära kolida. Vastupidi! Nad kinnitavad siin korralikult kanda.

Miks te selle lepingu tegite - et 70aastaseks saades müüte ettevõtte maha?

Kas 70 aastat pole siis õige aeg, et töötamine jätta? See oli vabatahtlik, meil on hinnavalem asja sees. Nad on ausad ja korrektsed. See hind, mis sai kokku lepitud, on makstud. Kõik on korras. Küsimus oli esialgu, kas mul on keegi, kes võtaks asja üle. Kahjuks keegi mu kolmest tütrest pole huvitatud. Siis on parem, kui nemad (Freudenberg Dichtungs- und Schwingungstechnik GmbH & Co - toim) ajavad seda edasi. Nii on töötajatel parem. Nad on väga stabiilsed partnerid.

Ning 20 protsenti jätsite endale, sest see on sakslaste soov?

Jah.

Mis oli tehingu hind?

Seda ma kahjuks ei saa ega taha öelda. See jääb minu ja sakslaste vahele.

Äripäeva hinnangul on see 3,4 miljonit eurot?