Prantsusmaa presidendi tõehetk: kärpe-eelarve

Prantsusmaa majanduses pole aga kasvu nähtud viimased kolm kvartalit järjest. Töötuid on ligi kolm miljonit ehk augusti andmeil 10,2% tööealisest elanikkonnast. Sellises olukorras tuleb valitsusel eelarvedefitsiidi vähendamiseks leida 30 miljardi euro ulatuses kärpekohti ja võimalusi maksude tõstmiseks. Viimaste seas on kurikuulus kava tõsta rikaste kõrgeim maksumäär 75%-le tulult, mis ületab aastas miljon eurot.

Taoline maks muudab tipptalentide palkamise Prantsusmaal peaaegu võimatuks, kaebas ajalehele Financial Times kosmeetikahiiu L’Oréal  juht Jean-Paul Agon.

Läinud aastal oli ta üks neist Prantsusmaa „esirikastest“, kes väljendasid valmisolekut riigi rasketest aegadest üle aitamiseks rohkem makse maksta. Hollande’i maksuplaanid ei ole aga päris see, mida silmas peeti.

Kärped ja maksutõusud õõnestavad niigi nõrka majandust – viimased ostujuhtide indeksid näitasid Prantsusmaal arvatust suuremat majandusaktiivsuse langust.  Prantsusmaa suurimate ekspordipartnerite seas on Hispaania ja Itaalia, mille majandus on juba languses, ning samuti Suurbritannia ja Saksamaa, kus kasv parimal juhul paigal tammub.

Prantsusmaa vajab korras rahandust aga ka turgude usalduse hoidmiseks.

Kartes investeerida Itaalia ja Hispaania võlakirjadesse ning liiga madala või negatiivse tootlusega Saksamaa võlakirjadesse, on investorid investeerinud Prantsusmaa võlapaberitesse. Augusti algul alanes Prantsusmaa kümneaastase tähtajaga võlakirja tootlus Bloombergi andmeil rekordmadalale 2,002% tasemele. Lühiajaliste võlakirjade tootlused on olnud ka negatiivsed.

„Kui on üks tuumikriik, mille pärast me muret tunneme, siis on see Prantsusmaa,“ ütles Bloombergile Ignis Asset Management varahaldur Stuart Thomas. „Ma ei arva, et Prantsusmaa ja Saksamaa võlakirjaintresside vahe on praegusel tasemel õigustatud. See ei kajasta riske majanduses ja eelarves.“ Vahe on vähenenud vaid 73 baaspunktile.

Hollande on püüdnud oma kärpekuuri prantslastele müüa hoiatusega, et vastasel juhul seab Prantsusmaa ohtu oma suveräänsuse, kuna peab alluma Brüsseli diktaadile.