Draghi sõnul ei ole praegu inflatsioonikartustele alust – keskpanga peamine eesmärk on jätkuvalt inflatsiooni kontrolli all hoidmine.
„Erakorralistel aegadel nõuab stabiilsuse taastamine vahel erakorralisi abinõusid,“ ütles Draghi. „Me ei saa alati vastuseid minevikust otsida. Meil võib olla vajalik astuda uusi samme, et jõuda kaugemate eesmärkideni.“
Draghi sõnul on võlakirjade tugiostude eesmärk üksnes rahapoliitiline, et taastada ülekandemehhanism keskpanga intressiotsuste jõudmisteks kõigi rahaliidu liikmeteni.
„Oleme astunud samme, et kindlustada hinnastabiilsus, kõrvaldades kartused euroala püsimise osas,“ ütles Draghi.
Draghi kordas, et keskpank sekkub vaid siis, kui esmalt on käivitunud euroala abimehhanism ESM ning abi tingimusena kokku lepitud reformiprogramm.
„Meie meetmed saavad olla vaid sillaks stabiilsemasse tulevikku,“ ütles Draghi, rõhutades, et põhitöö tuleb ära teha poliitikutel ja valitsustel.
Draghi sõnul on mõningast edu juba märgata.
„Minu kindel veendumus ja põhisõnum täna on, et kui poliitikud jätkavad reformide elluviimist, on meil mitmeid põhjusi praeguse kursi suhtes positiivne olla. Euroala alusmüüri tugevdamisel on edenetud igal rindel,“ ütles Draghi. „Meeleolude paranemine ei tähenda aga, et kõik (probleemid – toim.) on lahendatud,“ ütles Draghi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Keskpanga juht Mari Draghi vastab täna Saksa parlamendis saadikute küsimustele, et hajutada umbusku keskpanga kriisimeetmete vastu.
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul keskpangalt imerelva loota ei ole - oma osa peavad andma kõik osapooled - nii poliitikud kui kriisi tõrjumiseks loodud mehhanismid.
Euroopa Keskpanga valmisolek euroala riikide võlakirjaturul tugioste teha aitab rohkem Prantsusmaa ja Belgia laenukulusid rekordmadalal hoida selle asemel, et ärgitada investoreid investeerima Hispaania ja Itaalia võlakirjadesse, kirjutab Bloomberg.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.