Rootsi pankade kodulaenuriskid alahinnatud

Rootsi majapidamiste võlakoormus kerkis Rootsi keskpanga andmeil 2010. aastal 170%-le kasutada olevast sisetulekust, võrreldes 90%ga üheksakümnendate aastate keskpaigas. Pangalaenud majapidamistele kasvasid 2011. aastaks 2006. aastaga võrreldes 50% 2,65 triljonile Rootsi kroonile. Peamiseks veduriks oli 86%ne kasv eluasemelaenudes, mis küündisid Rootsi statistikaamet andmeil 2,12 triljonile Rootsi kroonile.

„Meil on Rootsis kinnisvaramull ning üks suurimaid riske Rootsi majandusele on majapidamiste laenukoormus,“ ütles Bengt Hansson, Rootsi eluasemelaenu garantiisid väljastava asutuse BKN analüüsiosakonna juht. „Kui hinnad 20% alaneksid, kannaksid pangad eluasemelaenudelt kahju nagu mujal maailmas. Hea, kui selleks puhuks on suured reservid, mis võimaldavad panga kriisil jääda pangakahjude piiresse, ilma et sellest riigile liiga suur probleem tekiks.“

Probleemi möönavad ka pangad.

“Oleme nõus, et praegused riskikaalud on liiga madalad ega kajasta riske, mis johtuvad majapidamiste võlakoormast,“ ütles Swedbanki finantsjuht Göran Bronner, kelle arvates oleks sobilik riskikaal 15%.

Juunis lükkas Rootsi finantsinspektsioon riskikaalude tõstmise plaane edasi, et ära oodata kogu Euroopat hõlmav pangaregulatsioonide kokkuleppe. Nüüd peaks ettepanek valmis olema kõrgemate kapitalinõuete jõustumise ajaks.

Bengt Hansson näeb ohtu, et reguleerijad jäävad jälle hiljaks. „Hinnatasemetes on omajagu õhku ning ees on korrektsioon,“ ütles ta.