Rahandusminister Jürgen Ligi seisis ja vastas täna Riigikogu ees ESMi puudutavatele küsimustele peaaegu neli tundi.
Jürgen Ligi astus Riigikogu ette kella 11.40 ajal ja lõpetas küsimustele vastamise kell 15.20.
Ligi seisis riigikogu ees nii kaua, et tõdes isegi vahepeal, et ei saa enam riigikogu liikmete küsimustest aru. Ka riigikogu liikmed märkisid korduvalt, et Ligi on juba väsinud.
Urve Palo ütles näiteks Jürgen Ligile, et 101 lolli jõuab rohkem küsida kui üks tark vastata ning soovitas ministril vastu pidada, sest üle kahe küsimuse ei saa üks riigikogu liige küsida. Ka Palo küsimus oli selline, millest Jürgen Ligi ei saanud aru.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nelja tunni jooksul tegi Ligi ühe pausi. Juhatuse nimel võttis Jüri Rattas kaks minutit vaheaega, et saada saali vaikus - nimelt kostus saalist tugevat koputamist. Rahandusminister kurtis palavuse üle ja palus omale juua.
Viimane küsimus Jürgen Ligile oli Maret Maripuult, kas tema arvates on nüüd küsimused ka küsitud. "101 tarka jõuavad ikka rohkem küsida, kui üks loll jõuab ette kujutada," tõdes Ligi.
Ligi tänas ligi neli tundi kestnud debati eest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sotsiaaldemokraadist rahanduskomisjoni aseesimees Rannar Vassiljev märkis, et Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise seaduseelnõu läheb vastuollu põhiseadusega, mistõttu ei ole võimalik selle poolt hääletada.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles täna riigikogule, et Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) on hapnik haigele ning annab hädas riikidele aega.
Riigikogus Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) teemalistele küsimustele vastanud rahandusminister Jürgen Ligi ei saa enda sõnul aru, miks on see teema nii suure kella küljes.
Tänasel riigikogu istungil tegi Keskerakond ettepaneku ESMi lepingu ratifitseerimise eelnõu tagasilükata, kuid see ei leidnud toetust.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.