Kodumaine liha pole kõigile taskukohane

Direktiivil pole sellega mingit pistmist

Uued nõudmised puudutavad eelkõige väikseid põllumajandusettevõtteid, mida Euroopas on üpris palju. Seega on direktiivi mõju sealiha hindadele ja mahtudele vältimatu. Tootjad ise märgivad, et palju rohkem muret tekitab pidev elektri, söötade jm hinnatõus.

„Kui varem maksis odra kilo 1,30 eurot, siis nüüd on see kaks korda kallim,” tõi Mölder näite. Ta on veendunud, et jõusööda ja elektri kallinemise tõttu tõuseb mingil määral ka sealiha hind. „Üle 80 protsendi Eestis toodetud sealihast tuleb suurtelt tegijatelt – Eksekolt, Rakvere Lihakombinaadilt –, kes suudavad hindu stabiilsena hoida,” märkis Mölder.

DV küsitles mitmeid tootjaid, kellest peaaegu kõik on veendunud, et sealiha kallineb. Samas ei julgenud keegi ennustada, kui palju kallineb.

Margus Proses avaldas aga arvamust, et sealiha hind jääb püsima. „Venemaa eksport on niigi piiratud, seega ma ei usu, et sealiha kallineb,” põhjendas ta.

Toitlustuskohad ei muretse

Eesti toitlustuskohti sealiha kallinemine ei hirmuta. Näiteks ütlesid šašlõkibaaride omanikud, et kodumaine sealiha on niigi liiga kallis. „Toitlustusasutused eestimaist sealiha ei kasuta, 98 protsenti neist pakub importliha,” seletas Ani šašlõkibaari omanik Martiros Pogosjan.

Ani šašlõkibaar ostab näiteks sealiha Ungarist, Taanist, Soomest, Iirimaalt, Inglismaalt ja Hispaaniast. Pogosjani sõnul on kõigis nendes riikides sealiha hind umbes sama – sõltuvalt lihaklassist 3,5 kuni 6 eurot kilogramm. Eestimaise sealiha hinnad aga algavad 5,5 - 6 eurost, võrdles ettevõtja. Ta ei tahtnud avaldada riiki, kust tuleb kõige kvaliteetsem liha.