Moody's kinnitas Eesti riigireitingu

Kõige olulisema tegurina, mis tagas Eesti reitingu kinnitamise, nimetas Moody’s riigi tugevat rahandust ja Maastricthi lepingu tingimustest kinni pidamist ka sügavas majanduskriisis. Eelarvedefitsiit küll kasvab tänavu, kuna valitsus suurendab investeeringuid ja on taastanud maksed teise pensionisambasse, kuid Eesti senine eelarvepoliitiline kurss veenab agentuuri, et riik tuleb defitsiidiga toime ja jätkab reservide kogumist.

Moody’s tõstab esile ka Eesti riigi madalat võlakoormat, mis eristab Eestit teistest A järgu reitinguga ja ülejäänud euroala riikidest. 2011. aastal oli Eesti võlatase 6% SKPst, mis tänavu kerkib 8,8%-le eelkõige osalemisse tõttu euroala ajutises päästemehhanismis EFSF. Lisaks on Eestil reservid, mis moodustavad ca 10% SKPst. Tänavu vähenevad reservid vajadusest eelarvedefitsiiti rahastada 8%-le SKPst, kuid ka sel tasandil tagavad need veel piisava puhvri, et ootamatute väliste šokkide mõju leevendada, nendib Moody’s.  Võlakoorma kasvu prognoosib agentuur Eestile lähiaastatel eelkõige euroala päästemehhanismides osalemisest, kuid Eesti A1 tasemel reitingut see Moody’se hinnangul ei ohusta.

Lisaks hindab Moody’s, et Eesti on väliste šokkide eest suhteliselt hästi kaitstud. Agentuur prognoosib tänavu küll välisnõudluse vähenemisest Eesti majanduskasvu aeglustumist 1,7%-le, kuid negatiivse kaalub üles plussis jooksevkonto, välisomanikele kuuluv suhteliselt heas seisus pangandussüsteem, kus Moody’s eeldab emapankade toetuse jätkumist Eestis tegutsevatele tütarpankadele, ning lähedus Põhjala ja Balti turgudele, mis on nii investeeringute kui majanduskasvu allikaks. Nende tegurite koosmõju koos asjaoluga, et valitsusel pole vaja võlgu refinantseerida, tugevdab Eesti võimet välistele šokkidele vastu seista, märgib agentuur.