- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi: ESMi puutuv puust ja punaseks
"Kindluse mõttes kindlustame üle," ütles Ligi, kes on seisukohal, et nii kohtuvaidluses kui avalikkuses on ESMi teema Eestis ületähtsustatud.
Võtmeküsimuseks eelolevates debattides saab riigikogu ja erialakomisjoni (antud juhul Euroopa Liidu asjade komisjoni ehk ELAKi) vahekord ESMi puudutavates otsustes.
"Selge on see, et rahaliste kohustuste võtmise otsustab täiskogu,“ rääkis Ligi valitsuse pressikonverentsil, märkides samas, et järelevalve rahvusvaheliste organisatsioonide üle kätkeb ka palju tehnilisi ja kohati konfidentsiaalseid detaile, tööd võõrkeelsete dokumentidega ning vajadust otsuseid kiiresti langetada, mida täiskogu alati ei suudaks.
"Püüame maksimeerida täiskogu rolli," lubas minister. "Kui ELAK on otsuse tegija, peab võimalusel olema tagatud täiskogu kaasamise võimalus. Mingit kahtlust selles, et parlament on kõige suurem otsustaja, pole olnud, ja ei ole mina seda kahtlust väljendanud," ütles Ligi.
Ta selgitas, et rahandusministrite telekonverentsidel antud põhimõttelised nõusolekud ei ole kunagi konkreetse riigi n-ö lõplikud seisukohad. Need kinnitatakse järgneva parlamente kaasava protsessi jooksul. Niisamuti ka Hispaania pankadele koostamisel oleva abipaketi puhul.
Ligi kordas, et ESM on Eestile eelkõige majandusjulgeoleku küsimus. Tähtsamgi kui väljavaade ise ESMist abi saada on Eesti jaoks see, et ESM stabiliseerib Eesti majanduskeskkonda. "Väikeriikidele on see selgelt kriitilisem kui suurtele riikidele, kes on raskemini haavatavad kõikidele majanduskriisidele," ütles minister, "2008. ja 2009. aastad näitasid, mis juhtub väikeste riikidega."
Ligi kordas üle, et Eesti kohustuste kogumaht on 1,302 miljardit eurot, millest sissemakstav osa on 148,8 miljonit eurot. Stsenaariumit, kus Eesti kõik 1,3 miljardit eurot kaotada riskiks, nimetas Ligi "utoopiliseks". See eeldaks sisuliselt olukorda, kus kõik muud riigid peale Eesti – nii abi saavad kui andvad - jätaksid kõik oma kohustused täitmata. "See on absurdne olukord," ütles rahandusminister.
Eesti on praegu viimane euroala riik, kus parlament pole veel ESMi ratifitseerimislepingut arutama asunud. Eelviimase riigina ratifitseeris ESMi juuli keskel Itaalia.
Seotud lood
Valitsus andis täna oma heakskiidu Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamise leppe ratifitseerimise eelnõule ja saatis selle arutamiseks riigikogule.
Rahandusministeeriumi asekantsler selgitab intervjuus Euroopa stabiilsusmehhanismi toimimist ja riigikogule otsustamisprotsessis kavandatavat rolli.
Austria keskpanga juhi uuesti üles võetud teema, et euroala alalisele päästemehhanismile ESM võiks anda pangalitsentsi, on täna turgudele veidi optimismi süstinud – euro tugevnes ning Hispaania laenukulud tulid rekordkõrgustelt alla.
Riigikogus sel nädalal esimesele lugemisele tulev ühinemine Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM) tähendab meile esialgu 1,3 miljardit eurot maksimumkohustusi. See number tugineb aga meie vaesuse tõttu antud soodustusele, mis lõpeb 2023. aasta algul.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele