Minimaalne häälteenamus
„Otsus sündis väga tõsiste diskussioonide tulemusena ja julgen öelda, et tegemist on Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve kõigi aegade kõige keerukama otsusega üldse,“ rääkis Rask, kelle sõnul võttis üldkogu otsuse vastu minimaalse häälteenamusega. Õiguskantsleri taotluse rahuldamata jätmise poolt oli 19 kohtunikust 10. Lisaks näevad nii mõnedki kohtunikud, kes on tegelikult resolutsiooni poolt, rida selliseid asju, mis oleks võinud üldkogu otsustusprotsessis teisiti olla. Kokku esitati 11 eriarvamust.
Rask ei olnud nõus kommenteerima, millise otsuse ta ise langetas.
Riigikohtu üldkogu põhiargument oli Raski sõnul see, et eesmärgi kaalukus kaalus üle riive intensiivsuse.
Riivete olemasolus ei kahtle Raski kinnitusel riigikohtunikest ilmselt mitte keegi, sest tegemist on meie riigikogu finantspädevuse riivega.
Riigikohus oli tema sõnul sunnitud kaaluma ka summade suurust, kuigi nende üle otsustab riigikogu. „Kui võtta võimalik suurim summa 1,3 miljardit eurot ja Eesti elanike arv 1,3 miljonit, siis on 1000 eurot sünnist surmani on summa, mis me kõige halvema stsenaariumi puhul peaksime panustama,“ märkis Rask.
Ta lisas, et kuidas seda lepingut täitma hakatakse, sõltub jälle riigikogust. Oma otsuses toonitab riigikohus aga tema sõnul mitu korda, et ka täitmise käigus võivad tekkida põhiseaduslikud riived, kuid lepingu täitmine peab olema põhiseadusega kooskõlas.
„Jutt käib ikkagi üha suuremast integreerumisest ja üha suuremast föderaliseerumisest. Mõne järgmise sammu astumisel võib tekkida olukord, et 14. septembril 2003. aastal vastu võetud põhiseaduse täiendamise seadus on oma võimalused ammendanud ja muud õiguse allikad ei tule kõne alla peale rahva käest nõu küsimise,“ viitas Rask sellele, et kui hakatakse muutma Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, tuleks korraldada rahvahääletus.
Põhiseaduse täiendamine või muutmine on aga riigikohtu esimehe sõnul eraldi teema ning seda antud otsuses ei tõstatata. Millised mõtted tekivad poliitikute peas, kes on saanud rahva mandaadi, on minul väga raske ennustada, ütles ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikohus tegi teatavaks otsuse ESMi põhiseaduslikkuse kohta.
Kuigi minu taotlus jäeti rahuldamata, vaadati see sisuliselt läbi ja mul on hea meel, et ühiskond sai rohkem informatsiooni, ütles õiguskantsler Indrek Teder.
Riigikohus jättis rahuldamata õiguskantsler Indrek Tederi taotluse tunnistada Euroopa stabiilsus-mehhanism Eesti põhiseadusega vastuolus olevaks.
Riigikohus andis napi häälteenamusega rohelise tule ESM-iga ühinemiseks ja nüüd on pall Riigikogu käes. Arvestades ülinappi häälteenamust Riigikohtus ja vastuargumente, ei ole Riigikogu liikmete otsustamine lihtsate killast. Aga arvestades parteilist distsipliini, otsustatakse ilmselt ESM-iga ühineda, kirjutab Bank Saint Petersburgi nõukogu esimees Indrek Neivelt oma blogis.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.