Aas: alati ei pea keegi süüdi olema

Intervjuu riigi peaprokuröri Norman Aasaga.

Millised vigu tehti Teie hinnangul menetluse käigus?

Nii palju, kui olen kohtutoimikuga tutvunud, siis kohtu jaoks oli põhiprobleem ja küsimus selles, et ta leidis, et väga paljusid tõendeid, eelkõige, mis puudutasid jälitustegevust, ei saa kasutada. Kohtu arvates olid kohtuload jälitustegevuseks põhjendamatud või kohtutoimingud olid viidud läbi väljaspool kohtulubades ettenähtud tähtaegasid. Mul ei ole aga andmeid, et kaitsepolitsei oleks kedagi pealt kuulanud väljaspool kohtulubades ettenähtud tähtaegu.

Kas Teie tunnete vastustust selle läbikukkumise pärast?

Kindlasti tunnen selle küsimuse tähtsust. Riigiametnikuna saab vastutust rääkida juhul kui tuleb välja, kas prokurörid või mõne asutuse juhid oleksid rikkunud teadlikult seadust või käitunud ebaeetiliselt. Täna mul ei ole selle kohta ühtegi fakti. Prokurörid on teinud oma tööd paremas arusaamas seaduse ja siseveendumuse järgi ning keegi ei pea tagasi astuma. Teeme seda tööd riigi nimel, mitte keegi ei aja isiklike asju kriminaalasjadega.

Seega olid prokurörid piisavad pädevad ja kogenud seda menetlust läbi viima?

Olen veendunud, et prokuratuuris tegelesid sellega parimad võimalikud inimesed.

On öeldud, et jõuorganite töö on ettevõtjaid kiusata ning jõuorganid on pööranud oma tähelepanu sinna, kus on raha. Kas toimub tagakiusamine?

Siin ei ole kindlasti mingit teadliku valikut ettevõtte majandustegevuse või mõni inimese erakondliku kuuluvuse järgi. Pigem tõestab kaasus seda, et õiguskaitseasutused ei karda tegeleda keeruliste asjadega.

Aga olete arvestanud selle kriitikaga, mis tuleb ühiskonna poolt?

Ma ei tea, eks ikka esitatakse selliseid väiteid (tagakiusajaid - toim.). Mulle teeb muret selline suhtumine või mulle jääb tunne, et paljud inimesed arvavad, kui mingi kriminaalasi jõuab kohtusse, siis keegi peab kindlasti süüdi olema. Kui teda õigeks mõistetakse, siis järelikult on süüdi prokuratuur, sest keegi ju peab süüdi olema. See ei ole õige lähenemine. Kõige hullem, mis nende läbikukkumistega võib juhtuda, on see, et prokuratuur ja kaitsepolitsei ei julge enam selliste asjadega tegeleda. Kui jääbki arusaam õhku, et nii kui keegi õigeks mõistetakse, siis mingi prokurör, politseinik või uurija peab tagasi astuma. Ma kardan, siis me ei leia ühtegi prokuröri ja uurijat, kes tahaks korruptsiooniga Eestis tegeleda.