Kuidas Hispaania peaminister Mariano Rajoy ka oma esialgseid valesid ilustada ei püüa, on Hispaania puhul tegemist neljanda päästetava eurotsooni riigiga, kirjutab kolumnist Anna-Maria Penu.
Peaministrit ei usuta mitte ainult väljaspool, vaid ka Hispaanias endas. Kui välismaailma huvid on ainult majanduslikud, siis sisepoliitiliselt lisandub siia aina teravamalt demokraatliku riigikorralduse reeglite eiramine.
Hispaania valitsuse vasturääkivustel põhinev kommunikatsioonistrateegia tekitab pidevalt rohkem küsimusi kui annab vastuseid, suurendades usaldusväärsuse asemel hoopis hämmastust ja ebakindlust. Päästepaketi väljakuulutamise juures on avalikkuse ette toodud vaid hiiglaslik summa, ent programmi tingimustest, kokkuleppe detailidest ei sõnagi.
Võlgade tagasimaksmiseks on vaja majanduskasvu, mida pole viie miljoni töötuga ning karmi kärpe- ja kokkuhoiupoliitika all ägavas riigis nii pea oodata. Majanduskasvu turgutavaid poliitilisi otsuseid ei paista aga mitte kusagilt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pikemalt loe homsest Äripäevast.
Seotud lood
Riigikogu EL asjade komisjon arutas oma tänasel istungil abi andmist Hispaaniale, kuid lõpliku seisukoha kujundab komisjon pärast Hispaania laenuabi programmi koostamist ja tingimuste kindlaksmääramist.
Valitsus kiitis heaks rahandusminister Jürgen Ligi esitatud Eesti seisukohad eurogrupi tuleva nädala kohtumisel.
Läinud nädalal järsult Hispaania krediidireitingut kärpinud reitinguagentuur Fitch teatas täna 18 Hispaania panga reitingu kärpimisest.
Euroopa Keskpank teatas täna oma hinnangu, et abilaen Hispaania pankade rekapitaliseerimiseks lisab kogu euroala finantssüsteemi stabiilsust, ning kutsus euroala riikide valitsusi hajutama kuu lõpus toimuval Ülemkogul investorite kahtlused euroala tuleviku üle.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.