Tühine summa võlausaldajaile

Gild Arbitrage’i suurimaks kohustuseks ongi võlgnevus fondi 2009. aastal emiteerinud kolmeaastase tähtajaga võlakirjade eest, mille kogusumma küünib üle 18 miljoni euro. Toona nõustusid fondi võlausaldajad, kelle hulgas on palju Eesti rikkamaid inimesi, vahetama oma nõuded uute kolme aasta pikkuste võlakirjade vastu.

Tagasi saaks vaid kolmandiku vara väärtusest

Võlakirjade tagatiseks on panditud kõik fondi varad ja nende lunastustähtajaks on määratud tänavu 11. september. Lisaks fondijuhi sõnadele on ka Gild Arbitrage’i aruandes kirjas, et fond ei suuda võlakohustusi täita ega ette nähtud kuupäevaks võlga refinantseerida. Kuna võlausaldajad pole nõus ajapikendust andma, tuleb fondi panditud varale teha kiirmüük.

Aruandest selgub, et fondi suurimate investeeringute likvideerimisväärtus on vaid vähem kui kolmandik nende turuväärtusest. See tähendab, et võlausaldajad saaksid 16,9 miljoni euro asemel 5,3 miljonit eurot. Ainsad investeeringud, millest õnnestuks kiirmüügi korral peaaegu maksmimaalsed summad saada, on Leedu ettevõte Rolvika UAB ja CV Online Holding OÜ.

Võlausaldajad on lõplikult usu kaotanud

Kinnisvarafirmade liidu ja hasartmängukorraldajate liidu juht Tõnis Rüütel, kes on fondi investeerinud ligi 2 miljonit krooni, enam oma raha päästmisse ei usu. “Sügavuti pole ma detailidega küll kursis, aga paistab saabuvat lõputa õuduse õudne lõpp. Ma ei näe seal midagi roosilist ega sellist, mis võiks olukorda nii väga paraneda,” tunnistas Rüütel, kelle sõnul on kummi juba piisavalt venitatud.

Enda kinnitusel on ta sellesse kampa usu sedavõrd kaotanud, et pole enam süüvinudki sellesse, missugused uued ja põnevad jutud fondi varade kohta tekkinud on.Samas ei välista Rüütel võlakirjade tähtaja pikendamist, kuid sel juhul sooviks ta näha fondivalisteja detailset tulevikuplaani. Siiamaani on tema sõnul infot antud vähe. “Ainus, mida ma hindan, on minu oma aeg,” lausus Rüütel ning lisas, et ta kaaluks väga tõsiselt, kas hakata olukorda veel süvenema või mitte.

Pekk lükkab ümber väited, nagu ei esitaks ta investoritele konkreetseid tegevusplaane. “Oleme seda kogu aeg teinud ja salaja omaette me ei nokitse. Võlausaldajad on esindusorganite kaudu väga hästi kursis ja saavad meilt pidevalt aruandeid,” rääkis ta koostööst.