Ettevõtja kutsus ERMi Ameerikanurga krundile

Kultuuriministeeriumile tehtud ettepanek muuseum Tallinna külje alla 84-hektarise äripargi territooriumile rajada, põrkus sealt aga kiiresti tagasi. „Neil ei olnud eriti midagi vastata, nad on lihtsalt Tartus nii kinni,“ nentis Harak. Ta lisas, et pakkus ministeeriumile võimalust isegi muuseumi projekt samaks jätta ning oli nõus garanteerima selle valmis ehitamise aastaga. Haraku sõnul on kahetsusväärne, et Eesti jäi ilma Euroopa Liidult muuseumi rajamiseks taotletud toetusest, kuna muuseumile on valitud vale asukoht.

Kultuuriminister Rein Lang vastas Äripäeva küsimustele Haraku ettepaneku kohta, et kuuleb väidetavast pakkumisest esimest korda, ent isegi kui see pakkumine on olemas, on ERM otsustatud rajada konkreetsesse kohta Raadil. „Alates 2006. aastast on käinud konkreetses asukohas ka ettevalmistustööd, milleks on kokku juba tehtud kulutusi ligi 10 miljonit eurot,“ sõnas Lang.

Ameerikanurga äriparki kerkib seega ERMi asemel midagi muud, kuid sellest on Haraku sõnul veel vara rääkida. Lähiajal hakatakse parki ehitama hüpermarketit ja tehasepoodide keskust.

Harak püüab koos äripartner Raivo Vilbergiga käima lükata ka meretuulepargi ehitust, kuid suurejoonelisi plaane takistab kaitseministeerium.

„Meretuulepark on väga perspektiivikas,“ oli Harak optimistlik. Ainuüksi tuulepargi kavandamine, tuulemõõtmised ja mitmed uuringud on nõudnud aastaid, ent Harak peab pargi investeeringute tasuvusajaks umbes 10 aastat. Pargi kavandatavas asukohas on Haraku sõnul Eesti parimad tuulenäitajad ja perspektiivi lisab võimalik merekaabliühenduses Soomega. „Olen veendunud, et koostöös Kaitseministeeriumiga õnnestub meretuulepargi projektiga lähiajal edasi minna,“ sõnas Harak. Ministeerium Haraku optimismi aga endiselt ei jaga.

„Kaitseministeeriumi seisukoht selles küsimuses ei ole vahepeal muutunud. Me ei pea võimalikuks selle tuulepargiprojekti kooskõlastamist, kuna tuulikud hakkaksid seal segama kaitseväe õhuseireradarite tööd ja jääksid ka Nõvale plaanitud õhutõrje merele suunatud laskeala ning mereväe harjutusala ohualasse,“ kommenteeris ministeeriumi pressiesindaja. Ta lisas, et õhuseirepildi häirimist on teoreetiliselt võimalik vältida eraettevõtja poolt täiendava radari püstitamisega, kuid tegemist oleks kalli ja vähetõenäolise lahendusega. „Samuti ei lahendaks see mereväe ja õhutõrjujate harjutusala küsimust, millele alternatiivsete asukohtade leidmine kujuneks väga keerukaks. Seetõttu on selle konkreetse plaanitava tuulepargi osas „rohelise tule“ andmine vähetõenäoline,“ kõlas ministeeriumi värske seisukoht.