Lennart Meri konverentsil osalenud Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Olli Rehni sõnul on kreeklaste ees väga selge valik: kas peetakse kinni ülejäänud 16 euroala riigile ja nende parlamentidele antud lubadusest, mis aitavad Kreeka majanduse jätkusuutlikumale alusele, või ei.
Rehn ütles, et ei taha spekuleerida stsenaariumiga, kuidas Kreeka eurost lahkuks ja millised oleksid võimalikud tagajärjed.
„Ma usun jätkuvalt, et Kreeka leiab viisi euroalale jäämiseks ja oma lubaduste täitmiseks,“ ütles Rehn, lisades, et kreeklastele oleks euroalalt lahkumine suurem löök kui ülejäänud Euroopale.
Euroopa perspektiivist, kui Kreekat oleks maksejõuetus ähvardanud kaks aastat tagasi, poleks Euroopa Rehni sõnul selleks valmis olnud. Olukord oleks olnud sarnane investeerimispanga Lehman Brothers krahhile USAs koos ränkade tagajärgedega kogu maailma majandusele. Ka veel aasta tagasi oleks mõju Euroopa majandusele olnud ränk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„See oleks probleem ka praegu, kuid me suudaksime sellega paremini toime tulla,“ ütles Rehn, lisades, et ei taha et nii läheks. „Kuid pall on Kreeka poolel.“
Ka Soome Euroopa asjade minister Alexander Stubb nõustus, et euroalal jätkamine on kreeklaste endi otsustada. Kui tulevad uued valimised, on need sisuliselt hääletuseks euroalal jätkamise osas.
Mis aga puutub sellesse, kas Euroopa aitab Kreekat piisavalt, siis illustreeris Olli Rehn seda võrdlusega Marshalli plaaniga. Kui see moodustas abi saavate riikide SKPst 2,5%, siis Kreeka puhul ulatub välisabi abilaenude ja võlgade mahakandmise näol kokku 177%-le Kreeka SKPst.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sõnul on see piir nüüd käes, kuhu maani euroala teised liikmesriigid on valmis Kreeka abistamisel minema.
Eesti mõjutab euroala eeskuju kaudu, ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn Tallinnas ning viitas meie reformidele ja kriisist toibumisele.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale