Väikeses ja volatiilse majandusega riigis nagu Eesti peaks olema võimalus kehtestada pankadele finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamiseks karmimad kapitalinõuded.
"Kriis näitas, et kui hakkab juhtuma, siis väiksed kannatavad rohkem. Selles mõttes peavad pangad olema paremini valmis kui kusagil riigis, kus jõukuse tase on väga kõrge ja kodanike finantsvarad on väga suured, kus sisetarbimine suudab üleval hoida ka siis makronäitajaid. Meil seda šanssi pole, me peame olema riskideks põhjalikumalt valmis ja sealhulgas kapitalinõuetega," ütles Ligi, nentides, et sel nädalal seisab ees kõva lahing.
Teine põhjus, mis nõuaks karmimaid kapitalinõudeid, on finantssektori suur osakaal. Sellises olukorras on Rootsi, Eesti põhiline pangandusinvestor, kus finantssektori varad ületavad SKP neli korda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Rootsi on riikide hulgas, kes tahavad alles jätta õiguse kehtestada vajadusel oma pankadele karmimad kapitalinõuded kui on üldine norm.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini