Energia maksustamine seotakse CO2 emissiooniga

Praegu kehtivale energiamaksustamise direktiivile heidetakse ette, et see pole üheselt rakendatud kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise vankri ette, iseloomustas rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees neil hetkedel Tallinnas toimuval Äripäeva ja advokaadibüroo Glimstedti korraldataval konverentsil.

„Näiteks mootorikütuste puhul näeb uue direktiivi eelnõu ette, et järk-järgult tuleb aastani 2018 ühtlustada kõigi mootorikütuste aktsiisimäärad,” selgitas Lelumees. „Eesti pole sellega nõus, sest maksustades diislikütuse ELi aktsiisi alammääraga, tuleb Eestis kehtivat aktsiismäära vähendada 63,77 euro võrra 1000 liitri kohta, bensiini aktsiisilaekumine väheneks selle tagajärjel alates aastast 2023 umbes 15% võrra.”

Järgmisest aastast kahekordistub põlevkivi aktsiisimäär, mis praegu on 1,628 eurot tonni kohta. Selles osas aga jääb liikmesriikidele mõningane õigus aktsiisimäära alandada.Uus direktiiv näeb ette, et biokütustele riigiabi enam kohaldada ei saa, toetus neile seisneb edaspidi selles, et biokütuse CO2 emissioon on võrdsustatud nulliga.Lelumees märkis, et enamik ELi riike on vastu CO2 komponendi sissetoomisele maksustamisse. Küll aga peetakse oluliseks aktsiisi alammäärade fikseerimist tasemel, nagu see on kirjas praegugi kehtivas direktiivis. Mõne energiatoote puhul peetakse üleminekuperioodi liialt lühikeseks.

ELi direktiiv peaks jõustuma 2013. aastal ning iseenesest mõistetavalt muutub see kohustuslikuks kõikidele liikmesriikidele. Lauri Lelumees jääb selle tähtaja osas siiski skeptiliseks, pidades reaalsemaks aastat 2014–2015.