• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,4%7 368,52
  • DOW 30−0,05%51 685,56
  • Nasdaq −2,14%25 607,67
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,4%7 368,52
  • DOW 30−0,05%51 685,56
  • Nasdaq −2,14%25 607,67
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
Eesti Panga ja finantsinspektsiooni töötajate käsutuses on praegu kokku 132 ametikrediitkaarti.
2009. aastal kirjutas Äripäev, et keskpanga ja finantsinspektsiooni keskmiselt 295 töötajast oli ametikrediitkaart igal teisel ehk kokku 146 inimesel. Võrdluseks, ligikaudu sama suure töötajate arvuga rahandusministeerium oli oma ametnikele väljastanud neli krediitkaarti. Äripäev avalikustas toona esmakordselt keskpankurite käsutuses olevate krediitkaartide väljavõtted. Kuigi mõni keskpanga töötaja loobus oma ametikrediitkaardist, pole kaartide hulk aastatega eriti muutunud.
“On kaks eeldust krediitkaar-di andmiseks töötajale. Esiteks peab olema selleks põhjendatud vajadus ehk töötajal peab olema tööga seotud välislähetusi, ja teiseks peab töötaja ise avaldama soovi kaardi saamiseks,” selgitas krediitkaartide jagamise põhimõtteid keskpanga pressiesindaja.
Ametipangakaarte kasutatakse tema sõnul tööülesannete täitmisel, peamiselt ELi ja euroala liikmelisusest tulenevate, aga ka muude välislähetustega seotud kulude katmisel, nagu majutus ja kohapealne transport.
Delfi kirjutas eile, et Eesti Panga juhid on paaril viimasel aastal viibinud ohtralt välislähetustes ja seda eriti euroga liitumisele eelnenud 2010. aastal. Keskpanga juhtide krediitkaartide väljavõtetest selgus, et makseid tehti peamiselt hotellides ja restoranides.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele