Saksa palgatõus paneb Draghi dilemma ette

Euroopa Keskpangal on järjest raskem ühtset rahapoliitikat riikidele sobima saada.

Samal ajal, kui Hispaanias ja Kreekas on töötuse määr juba üle 20%, on Saksamaal töötus viimase kahe kümnendi madalaimal tasemel ning ametiühingud nõudmas – ja saamas – palgatõuse, mida pole nähtud aastakümneid. Avaliku sektori teenistujate palk tõuseb tuleval aastal näiteks 6,3%. IG Metall nõuab palgatõusu 6,5%.

„Saksa palgakokkulepped võivad olla hea uudis töölistele, kuid Draghi (Mario Draghi, Euroopa Keskpanga juht – toim.) vaevalt šampanjakorke lennutab,“ ütles agentuurile Bloomberg ING ökonomist Carsten Brzeski. „Euroopa Keskpanga poliitika on iga euroala riigi jaoks eraldi sobimatu. See on Saksamaa jaoks liiga lõtv ja perifeeria jaoks liiga range. Selle tagajärjel võivad erinevused riikide vahel veelgi süveneda.“

Draghi on silmitsi kasvava palgasurvega Saksamaal samal ajal, mil kärpekuurile sunnitud riikides on surve taandumas. Kreeka on oma miinimumpalka kärpinud 22%, et konkurentsivõimet taastada.

Mõned ökonomistid väidavad, et palkade tõus Saksamaal on osa euroalal vajalikust struktuurimuutusest. Saksamaa, mille majanduse kasvumootor on aastaid olnud eksport, peaks nende arvates enam ergutama kodumaist nõudlust, samal ajal kui euroala ääreriigid palku kärpides konkurentsivõimet ja eksporti suurendavad. (Saksamaa nominaalpalgad (bruto) kasvasid ajavahemikul 2000-2009 keskmiselt 2% aastas, samal ajal kui Hispaanias oli palgakasv 4,7% aastas).

Euroopa Keskpank on aga siiski dilemma ees, ütles WestLB Mellon Asset managementi peaökonomist Holger Sandte. „See ei ole optimaalne valuutaliit. Osades riikides on majandus kohutavas seisus, samas kui teistes on asjad korras ning hinnavahed kasvavad.“

Läinud aastal alanesid elamute hinnad Hispaanias 11,2%, kuid kerkisid Saksamaal 5,5%, mis on kiireim tõus kahe Saksamaa taasühendamisest.

Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann manitseb Euroopa Keskpanka juba erakorralisi kriisimeetmeid lõpetama.

„Kriisimeetmete lõpetamise jutud on peamiselt mõeldud sakslastele ja teistele, kes muretsevad inflatsiooni ja mullistuste pärast varade hinnas,“ ütles UniCredit Global Researchi peaökonomist Marco Valli. „Nad tahavad näidata, et neil on hoovad inflatsiooni ohjamiseks olemas, kuid nad ei ole veel lähedalgi sellele, et erakorralisi meetmeid lõpetama hakata.“

Tööstustoodangu kahanemine, tööpuuduse kasv – kõik see viitab sellele, et majanduse stabiliseerumine ja toibumine on euroalal alles hapral alusel. Euroopa Komisjon prognoosib tänavu euroala riikidest majanduslangust Itaalias, Hispaanias, Belgias, Kreekas, Küprosel, Hollandis, Portugalis ja Sloveenias. Samal ajal kiirendab euroala inflatsiooni nafta hind.

Citigroup prognoosib, et nõrk kodumaine nõudlus ja kärpekuur toob euroala äärealale deflatsiooni, mis eeldaks Euroopa Keskpangalt uut stiimulit, Saksamaal jääb hinnasurve aga tugevaks.

„Arvame, et erinevalt euro käibelevõtule järgnenud ajale, jäävad Saksamaa inflatsiooninäitajad nüüd lähiaastateks euroala keskmisest kõrgemaks,“ ütles Citigroupi euroala ökonomist Jürgen Michels.

Lähenevate pühade tõttu homselt tänasele toodud Euroopa Keskpanga intressinõupidamisel jääb euroala enim jälgitud baasintressi määr tõenäoliselt  1% tasemel muutmata.