„Ma arvan, et olukord on selleks liiga habras, et Euroopa Keskpank saaks praegu väljumisstrateegiad arutama hakata, eriti kui Hispaaniat vaadata,“ ütles agentuurile Reuters Berenberg Banki analüütik Christian Schulz. „On selge, et tootlused tõid alla keskpanga likviidsuslaenud. Kui Euroopa Keskpank nüüd ütleks, et „me mõtiskleme siin juba erakorraliste meetmete lõpetamisest“, siis tekiks kohe mure, kui kaua tootlused veel madalal püsivad. See on põhjus, miks ma arvan, et nad on väga ettevaatlikud.“
Hispaania tänasel võlakirjaoksjonil olid tootlused esimest korda sel aastal sarnaste võlakirjade eelmise müügiga võrreldes kõrgemad. Kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus on võrreldes 4,65%ga veebruari alguses kerkinud 5,6%-le.
Euroopa Keskpanga juhil Mario Draghil tuleb täna intressiotsusele järgneval pressikonverentsil kindlasti vastata küsimusele, kuivõrd tõenäoliseks ta peab, et ka Hispaania peab kerkivate laenukulude pärast abipaketti taotlema.
Analüütikud ei usu, et Euroopa Keskpank niipea rahapoliitikat karmistaks. Reutersi küsitluse järgi on aga keskpanga intressimäärad nüüd madalpunktist läbi, ehkki uut intressimäärade tõusu on oodata alles tuleva aasta lõpus. Mõned ennustavad siiski veel ka euroala intressimäärade langust.
„Kui negatiivsete uudiste vool majandusest jätkub ja inflatsioon järgi annab, siis näeme me aasta jooksul jätkuvalt ruumi intressimäärade alandamiseks,“ ütles Citigroupi analüütik Jürgen Michels, kes prognoosib intressimäära alanemist 0,5%-le.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sakslaste kasvanud palganõudmised tekitavad euroala suurimas riigis inflatsioonilist survet ajal, mil euroala võlakoorma all ääreriigid võitlevad majanduslanguse ja rekordilise tööpuudusega.
Igasugune jutt Euroopa Keskpanga erakorraliste kriisimeetmete lõpetamisest on praegu ennatlik, ütles panga president Mario Draghi täna intressiotsusele järgnenud pressikonverentsil.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.