Audit seadis kliiniku maine löögi alla

Muu hulgas soovitatakse terviseametil kaaluda kliinikult tegevuslitsentsi võtmist. Selle erakordse soovituse põhjus on kliiniku tegevuse järelaudit. Taastava Kirurgia Kliinik (TKK) on oma vastulauses üle 90% auditi järeldustest ümber lükanud.Esimene audit, mille kolm aastat tagasi tegi samuti Urmas Lepner, lõppes TKK-le hoiatuse ja umbes haigekassa lepingumahu 25%se vähenemisega. Viimane olevat siiski tingitud masust. Nüüd on fataalse otsuse korral kaalul tuhandete patsientide abisaamine, 80 inimese töökoht ja Eesti meditsiini üle 2,5 miljoni euro (40 miljoni krooni) investeerinud ettevõtte eksistents.

Auditi teinud Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku vanemarst-õppejõud ja sotsiaalministeeriumi kirurgiavaldkonna nõunik Urmas Lepner ning kliinikumi vanemarst-õppejõud Tiit Vaasna tõdevad, et asutuse töös on nii suuri puudusi, et sellisel viisil ei tohiks nad jätkata.

Tallinnas Magdaleena haiglas korrust rentiva Tiit Mereni ja Andrus Loogi juhitav Taastava Kirurgia Kliinik on haigekassa Harju piirkonna eriarstiabi lepingupartnerite seas suurte haiglate järel seitsmes. Kliiniku mullune lepingumaht oli 1,635 miljonit eurot ja ravijuhtude arv 2494. Hinnanguliselt sooritatakse seal kolmandik Eestis tehtavatest veresoonkonna kirurgilistest protseduuridest.

TKK arstid on võtnud abiks advokaadi ja suhtekorraldaja ning koostanud ühiselt 41-leheküljelise detailse vastulause. Kliiniku omanikud Andrus Loog ja Tiit Meren on viimased kolm nädalat tiheda töö kõrvalt kliiniku maine päästmisele pühendanud.

“Säästame igal aastal sadu jalgu maha lõikamisest ja pikendame inimeste võimet ise endaga hakkama saada. Peame end kaitsma ebakohase kriitika eest,” rõhutab Meren.

Auditi teinud kirurg Urmas Lepner sõnab napilt, et initsiatiiv järelaudit teha tuli haigekassalt. Seekord palus haigekassa ka ettepanekuid, kas ja mida ette võtta.

Järelauditis võrdles Lepner Taastava Kirurgia Kliiniku 101 ravijuhtu Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) 38 tööga. “Kahjuks ei jäänud TKK omad kõrvutamisel heasse valgusse. Seal olid asjad selgelt rohkem korrast ära,” sõnab Lepner. “Mina kellelegi halba ei soovi. Auditeerisime neutraalselt, vaadates, mis korras ja mis puudu on. Nad peaksid tegema muudatusi.” Konfidentsiaalsusnõude tõttu Lepner asjast täpsemalt rääkida ei saa.

Loog selgitab, et nende kliinikul on ITKga võrreldes raskemad ravijuhud, mis nõuavadki teistsugust lähenemist.

Kirgi küttev järelaudit valmis 2010. aasta juulist detsembrini tehtud juhuslikult valitud 101 haigusjuhu põhjal. Meditsiiniuudiste käsutuses olevas järelduses sedastatakse, et olulist paranemist veresoonte patoloogiaga patsientide ravimisel kolme aasta vältel toimunud pole ning veresoonte kirurgia teenuse kvaliteet kliinikus ei vasta nõuetele. Auditis heidetakse ette liiga suurt protsenti (48) ebaadekvaatseid ravitaktikalisi otsuseid (esimeses auditis oli see näitaja 78%).

Esmaspäeval haigekassas väga pingeliselt alanud veresoontekirurgia taset lahkava järelauditi avalik arutelu jõudis poolteise tunni möödudes rahumeelselt ühisele seisukohale, et järelduste tegemiseks Taastava Kirurgia Kliiniku tööst on tarvis kaasata sõltumatud, rahvusvahelise taustaga kirurgid, kes peaksid erinevalt kõnealuse auditi tegijatest olema kindlasti veresoontekirurgid.