Riigikontroll: spordi rahastamine on ebamõistlikult keeruline

Arvestades tulemusi ühe elaniku kohta, on Eesti sportlaste tulemused viinud Eesti maailma riikide edetabelite etteotsa. Eesti spordisüsteemile rahvusvahelise metoodika alusel hinnangut andes ei eristu see aga eriti teistest riikidest. Spordi rahastamise taset võib rahvusvahelises perspektiivis hinnata heaks, spordisüsteemi organisatsiooniline pool on aga seejuures keskmiselt arenenud.Riigikontroll kasutas Eesti spordisüsteemi probleemide selgitamiseks muu hulgas küsitlust, millele vastas 82 tippsportlast, 190 kahe kõrgema kategooria (IV ja V) treenerit ja 19 spordialaliidu juhti.

Saadud andmestiku analüüs näitas, et vähe tegeletakse talendiotsimise ja -arendamisega, sportlaskarjääriaegse ja -järgse tugisüsteemi tagamisega ning teadussaavutuste kasutamisega spordis. Nii treenerid kui ka sportlased ei ole hästi informeeritud spordisüsteemis toimuvast ning neid ei kaasata spordipoliitiliste otsuste tegemisse. Teravamad probleemid ilmnevad ka treenerite tasustamisel ja tunnustamisel. Kuigi tippu jõudnud sportlased hindavad oma treenerite oskusi ja pühendumist väga kõrgelt, tegutseb kolmandik kõrgeimate (IV ja V) kategooria treeneritest treenerina ilma töölepinguta, enamikul neist ei ole oma andekamate õpilastega tegelemiseks piisavalt aega. Treeneritöö vähene väärtustamine toetab treenerite Eestist lahkumist, umbes 10% spordiregistris arvel olevatest treeneritest ei tegutse enam Eestis.

Audit näitas ka, et kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Olümpiakomitee kaudu noorte- ja tippspordile raha jagamise süsteem on põhjendamatult keeruline. Toetuste jagamine mitme erineva asutuse kaudu ei ole säästlik ega otstarbekas. Kuna rahajagajatel pole selget üksteisest eristuvat rolli, raha antakse samale sihtrühmale ja samaks tegevuseks, siis puuduvad piisavad põhjendused kolme eraldiseisva süsteemi kasutamiseks.Kultuuriministeerium ei lähtu toetuste jagamisel kehtivatest õigusaktidest ning Hasartmängumaksu Nõukogu ei pea kinni välja kuulutatud prioriteetidest. Riigikontroll analüüsis Hasartmängumaksu Nõukogu 2010. aasta 14 kõige suuremat projekti ja leidis, et neist 8 summas 2,95 miljonit krooni ei vastanud prioriteetidele. Eesti Kultuurkapitalis ja Eesti Olümpiakomitees olid raha jagamisele seatud selged alused. Rahastamise läbipaistvuse tagamiseks vajaks konkreetsed toetusotsused kõikjal enam põhjendamist.