- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kultuuriministeerium: tippspordi toetamine on läbipaistev
Kui Riigikontroll leidis auditis, et spordi riiklik toetamine ei ole alati läbipaistev ja õiguspärane ning rahastamissüsteem on ebamõistlikult keeruline, siis kultuuriministeeriumi hinnangul on spordi toetamise põhimõtted läbipaistvad.
Täna avalikustatud Riigikontrolli aruanne riigi tegevusest tippspordi toetamisel kinnitab, et Eesti spordisüsteemi rahastamise tase on hea. Hinnang tugineb teadlaste poolt välja töötatud metoodikale, mis uurib spordisüsteemi oluliste elementide arengutaset konkreetses riigis. Saavutusspordi rahastamine ja edu rahvusvahelisel tasandil on omavahel seoses. Seda tõestab ka Eesti tippsportlaste suur edu rahvusvahelistel võistlustel, teatas kultuuriministeerium.
Kultuuriministeeriumi asekantsler spordi alal Tõnu Seil selgitas, et riigi esmane ja kõige olulisem ülesanne on luua kõigile tingimused igapäevaseks spordiharrastamiseks ning ministeerium peab jätkuvalt oluliseks kõigi spordialade toetamist. Auditis välja toodud ettepanekut, et tippspordile tuleks seada selged eesmärgid, mida oleks võimalik planeerida ning mille täitmist oleks võimalik hinnata, asekantsler Seil ei jaga. Tema sõnul tuleb luua tingimused tipptulemusteni jõudmiseks, aga saavutussport ja tippsport iseenesest ei saa olla eesmärgiks omaette, samuti ei ole võimalik tipptulemuste osas eesmärke seada ning medaliarvestust planeerida.
Asekantsler Seil ütles, et spordi toetamise põhimõtted on läbipaistvad, kuid neid saab veelgi täiustada. Rahaeraldamise veelgi paremaks toimimiseks on ministeerium ette valmistanud määruse „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahendite jaotamise kord“ uue tervikteksti, mis muudab spordiorganisatsioonidele eraldatavate toetuste jaotamise protseduuri veelgi selgemaks.
„2012. aastal eraldatakse spordialaliitudele toetust juba uute kriteeriumide alusel. Sport on Eestis detsentraliseeritud ning spordialaliidud oma otsustes iseseisvad,“ märkis Seil.
Kultuuriministeerium jagab auditis toodud seisukohta, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata noorte talentide leidmise ja arendamise süsteemile. Selle tõhustamiseks plaanib kultuuriministeerium lähiajal koos spordialaliitudega arutada andekate noorte või juunioride vanuseklassi kuuluvate sportlaste tulevikuvõimalusi.
Samuti on ministeeriumi eesmärk treenerite ühiskondliku positsiooni tugevdamine. Riigikogu spordi- ja kehakultuuri toetusrühm, kultuuriministeerium, EOK, Eesti Treenerite Liit, KOVi esindajad, spordialaliidud ja haridus- ka teadusministeerium korraldavad lähiajal selleteemalise ümarlaua. Praegu on Eesti Spordiregistris olemas info üle 3500 kutsega treeneri kohta, kes saavad koolitust kutse omandamiseks ja hiljem täienduskoolitust selle kutse tõstmiseks ja kinnistamiseks.
Seotud lood
Riigikontroll leidis auditis „Riigi tegevus tippspordi toetamisel“, et spordi riiklik toetamine ei ole alati läbipaistev ja õiguspärane, rahastamissüsteem on ebamõistlikult keeruline ning tippspordi toetamise riiklikud eesmärgid ei ole selged. Eesti sportlased on olnud edukad, kuid Eesti spordisüsteemil tervikuna on veel tublisti arenguruumi.
Täna avaldab riigikontroll auditi, mis toob välja, et spordi riiklik toetamine ei ole läbipaistev ning rahastamissüsteem on ebamõistlikult keeruline.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele